33 Mon jiõm tobddâm suu, leša Vuâsppåʹd, kååʹtt muu vuõlttii risttâd čaaʹʒʒin, leäi ceälkkam: ’Son, koon ool vuäinak Jiõgg luâšttõõttâm da pääʹccem, restt Pââʹss Jiõggin.’
Jiõm ni mon še teâttam, ǩii son leäi, leša tõn diõtt mon leäm puättam čaaʹʒʒin risttâd, što israelneeʹǩǩ äälǥče tobddâd suu.»
Leša Vieʹǩǩteeja, Pââʹss Jiõgg, koon Eʹčč vuõlttad muu nõmstan, mättat tiʹjjid puk da mošttat puk, mâiʹd leäm mainstam.
Son, koon Vuâsppåʹd lij vuõlttääm, särnn Vuâsppååʹd saaʹnid, ij-ǥa Vuâsppåʹd käʹccmõõđ uʹvdded Jiõggâs.
Isõs vaʹsttii: «Tuõđi, tuõđi mon ceälkam tuʹnne: kååʹtt ij šõõdd čääʹʒʒest da Jiõggâst, ij son vueiʹt piâssâd Vuâsppååʹd väʹlddkådda.
Leša son õõlǥti Jiõgg, koon tõk, kook suu oskku, mâŋŋa vuäǯǯče. Tõn ääiʹjest Jiõgg iʹlleäm veâl uvddum, ko Isõs iʹlleäm veâl mõõnnâm suu čuõvvâdvuõʹtte.