30 Tät lij tõt, ǩeäʹst mon cieʹlǩǩem: ’Muu mââibeäʹlnn puätt ååum, kååʹtt lij šoorab muu, son lij leämma juʹn ooudbeäʹlnn muu.’
Evvan tuõđšti suʹst da čuârvai: «Tät lij tõt, ǩeäʹst mon sarnnum: muu mââibeäʹlnn puätt nuʹbb, kååʹtt lij muu šoorab, tâʹl son lij leämma ooudbeäʹlnn muu.»
Son lij tõt, kååʹtt puätt muu mââibeäʹlnn da koon kaammikorstõõǥǥ jiõm ââʹnet čåuʹdded.»
Jiõm ni mon še teâttam, ǩii son leäi, leša tõn diõtt mon leäm puättam čaaʹʒʒin risttâd, što israelneeʹǩǩ äälǥče tobddâd suu.»
Da määŋgas puõʹtte suu årra da cieʹlǩǩe: «Evvan ij tuejjääm ni õõut õõmâstuâj, leša puk mâiʹd Evvan cieʹlǩi tän åummast, lij tuõtt.»