He oho he tiŋaꞌi i rā nuꞌu he haka mate ꞌe he vaꞌai i rā henua ki te tētahi nuꞌu mo hāpaꞌo. I ŋaroꞌa era e te nuꞌu i rā vānaŋa he kī: —¡Pē hiva ꞌā ana taꞌe topa te meꞌe tuꞌu pē nā!
ꞌE, ꞌi tuꞌu pūꞌoko hio-hio, ꞌina koe he huri i tuꞌu manaꞌu ki te ꞌAtua. Nā koe e haꞌaputu e oho ꞌana i te riri o te ꞌAtua mōꞌou mo te mahana o te haka ūtuꞌa, he mahana mo tuꞌu mai ōꞌona mo kī i te ūtuꞌa tano mo te taŋata hara taꞌatoꞌa.
¿He aha ia te tātou meꞌe mo kī o ruŋa i te ŋā meꞌe taꞌatoꞌa nei? Hai haka moe i te manaꞌu ꞌi ruŋa i a Ietū, te ꞌAtua i haka tano ai ki tōꞌona mata i te nuꞌu taꞌe he hūrio, nuꞌu taꞌe kimi i te rāveꞌa mo tano o rāua ki tōꞌona mata.
He ŋaroꞌa takoꞌa e au i te kī iŋa, mai te kona ⌊fata⌋ era: «ꞌĒ-ē, e te ꞌAtua hopeꞌa o te pūai, Pūꞌoko Haka Tere o mātou ē. Hai parautiꞌa ꞌe hai tī-tika a koe i haka ūtuꞌa ai i te taŋata».