Bo ciga juntu, bo diklara, bo konsulta sintidu di ŋutru. Disna di tempu antigu, kin ku jumna i konta e kusa, o i diklaralba ja? Nta i ka ami, bo SIÑOR? Fora di mi i ka ten mas utru Deus; i ka ten Deus justu o Salbadur fora di mi.
Renu ku puder ku garandesa di tudu renu bas di seu na dadu pa pobu di ki Deus ku sta riba di tudu. Si renu na sedu renu ku ka ta kaba; tudu reis na adoral, e na obdisil.”
I na manti firmi, i na bakia pobu na forsa di SIÑOR, na puder di nomi di SIÑOR si Deus. E na mora suguru, pabia i na bin garandisidu te na partis mas lunju di mundu.
Prasa di Sion, fika kontenti! Prasa di Jerusalen, kanta ku alegria! Ali bu rei na bin pa bo, Salbadur justu, umildi, montadu na un buru, montadu na fijusiñu di buru.
“Pa i sedu maldisuadu ki nganadur ku tene un bon karnel na si koral, i fala i na dal pa SIÑOR, ma i bai pursenta un kusa ku tene difeitu. Ami i garandi Rei; ña nomi i meduñu na metadi di nasons.” Asin ku SIÑOR ku ten tudu puder fala.
Setimu anju toka si korneta. I obidu manga di vos forti na seu, ku fala: “Puder pa manda riba di mundu i pasa ja pa no Siñor ku si Kristu; i na rena pa tudu sempri.”
Kilis ku ta risisti SIÑOR e na kebrantadu; la na seu i na turmenta kontra elis suma turbada. SIÑOR na julga tudu mundu; i na da puder pa si rei; i na lantanda kabesa di kil ki kuji pa i sedu rei.”