Abo, Daniel, guarda e palabras suma sigridu, bu fica libru bu selal te na kabantada di tempu. Manga di jinti na kuri di un ladu pa utru pa buska buri ntindimentu.”
Na ki dia ku SIÑOR na liga kebradura di si pobu, i kura se firidas ki pui nelis, lua na lampra suma sol; lus di sol na lampra seti bias mas, suma lus di seti dia.
pabia i marka un dia ki na bin julga mundu ku justisa, na mon di un omi ki distina pa i fasil. I da tudu jinti sertesa di kuma i na sedu, oca i lantanda ki omi na metadi di mortus.”
N obi un garandi vos ku sai na tronu, ku na fala: “Gosi ja Deus ten si morada na metadi di jinti. I na mora ku elis, e na sedu si pobu. Deus propi na sta ku elis, i na sedu se Deus.
Setimu anju toka si korneta. I obidu manga di vos forti na seu, ku fala: “Puder pa manda riba di mundu i pasa ja pa no Siñor ku si Kristu; i na rena pa tudu sempri.”
Kirsimentu di si gubernu ku si pas ka na ten kabantada. I na sinta na tronu di Davi pa firmanta si renu, pa fortifikal ku justisa ku vida retu, disna di gosi pa sempri. SIÑOR ku ten tudu puder pui sintidu pa fasi e kusa.
Lua na fika sukuru; sol na sukundi rostu ku borgoña ora ku SIÑOR ku ten tudu puder na rena na Jerusalen na monti di Sion. Si garandis na oja si gloria.
Bo ciga juntu, bo diklara, bo konsulta sintidu di ŋutru. Disna di tempu antigu, kin ku jumna i konta e kusa, o i diklaralba ja? Nta i ka ami, bo SIÑOR? Fora di mi i ka ten mas utru Deus; i ka ten Deus justu o Salbadur fora di mi.