N kujil pa i pudi da ordi pa si fijus ku si familia dipus del, pa e yanda na kamiñu di SIÑOR, e fasi kil ki diritu i bon, pa SIÑOR pudi fasi pa Abraon kil ki fala i na fasi.”
Kumida sirbidu pa elis di mesa di José, ma kumida di Benjamin i seduba sinku bias mas garandi di ki kualker un delis. E kume, e bibi, e fika kontenti ku el.
SIÑOR i ña forsa, i ña tajadera. Ña korson fiansaba nel, N bin oja sakur. E ku manda ña korson na jukuta ku kontentamentu; tambi N na ngabal ku kantiga.
Na ki dia jinti na fala: “Es i no Deus; no fiansaba nel, i bin salbanu. Es i SIÑOR, kil ku no fiansaba nel. No na kanta, no kontenti, pabia i salbanu.”
Bo na oja e kusa, bo korson na kontenti; bo os na torna forti suma paja nobu. Puder di SIÑOR na kunsidu na metadi di si servus, ma i na mostra si raiba kontra si inimigus.
E na mora na tera ku N da ña servu Jakó, ku bo papes moraba nel. Elis ku se fijus ku fijus di se fijus e na mora nel pa sempri. Davi, ña servu, na sedu se rei pa sempri.
Abos, fijus di Sion, bo kontenti ku alegria na SIÑOR bo Deus, pabia i na da bos cuba na midida sertu; i na manda cuba di kumsada ku kabantada, suma na tempu antigu.
Na ki dia SIÑOR na guarda moraduris di Jerusalen. Kilis na se metadi ku sedu mas fraku na sedu suma Davi; familia di Davi na sedu suma Deus, suma anju di SIÑOR ku sta dianti delis.
SIÑOR ku ten tudu puder na guarda si pobu; e na ngaña, e na kaba ku pedras di lamparan. E na grita suma jinti ku cami biñu; e na darma sangi ciu suma kil ku ta inci tiẑelas, pa pudu na kantus di altar.