Asin Moisés ku Aron bai pa Faraó e falal: “Asin ku SIÑOR, Deus di ebreus, na puntau: ‘Ate kal dia ku bu na nega baŝa bu kabesa ña dianti? Larga ña pobu pa e bai fasin sakrifisiu.
Asin ku SIÑOR fala: “N tene palabra aserka di tudu ña visiñus mau ku toma ña yardansa ku N da pobu di Israel. N na rinka elis na se tera; N na tira pobu di Judá na se metadi.
No obi e na papia di orgulyu di Moab; di bardadi i orgulyosu dimas, i ta ronka, i ta yalsa si ombra, i ta misti sta riba, i ta njuti utru jinti na si korson.
Si impuresa sta na si saias; i ka pensaba na si kabantada. Asin i kai sin ningin ka spera; i ka ten kin ku na konsolal. “O SIÑOR, jubi ña kastigu, pabia inimigu ngaña.”
Gosi ja, ami, Nabukodonosor, N ngaba Rei di seu, N garandisil, N dal gloria, pabia tudu ki fasi i diritu; si kamiñus i justu. I pudi baŝa kilis ku ta yanda na orgulyu.
Bu firmaba pa jubi na ki dia ku stranjerus na lebaba rikesas di Jakó; jinti di utru rasa yentraba na se porton, e bota sorti pa dividi Jerusalen; abo propi bu seduba suma un delis.
Asin tambi abos jovens, bo baŝa pa mas bejus. Abos tudu, bo baŝa pa ŋutru. Bo kubri ku umildadi suma ropa, pabia, suma ku Skritura fala, “Deus i kontra jinti ku ta yalsa se kabesa, ma i ta mostra fabur pa kilis ku ta baŝa se kabesa.”