SIÑOR i ña roca, ña lugar forti, ña Libertadur, ña Deus, ña kau suguru ku N fiansa nel; el i ña tajadera, forsa di ña salbason, ña kau altu di sukundi.
Un omi na sedu abrigu kontra bentu, ku kau di sukundi kontra turbada; i na sedu suma riusiñus di yagu na kau seku, suma sombra di pedra garandi na tera ku ka tene yagu.
El i na sedu kau sagradu pa bos, ma pa tudu dus renu di Israel, i na sedu pedra di da tapada, un pedra garandi ku na pui jinti kai nel. Pa moraduris di Jerusalen i na sedu armadilia ku ridia.
“Ai, Jerusalen, Jerusalen, ku ta mata anunsiaduris, bu ta da ku pedra kilis ku Deus mandau! Kantu bias ku N misti junta bu fijus suma ku galiña ta junta si pinton bas di si asa, ma bu ka seta!
Asin i ten e dus kusa ku ka pudi maina, ku Deus ka pudi konta mintida pa el, ku ta danu koraẑen, anos ku sta suguru, manera ku no pega na speransa ku sta no dianti.