13 O ña Deus, pajiga elis suma puera, suma paja dianti di bentu.
Bu misti kastiga un foja ku bentu rabata, i leba? Bu na bai tras di paja seku?
Kantu bias ke ta lebadu suma paja dianti di bentu o di urdumuñu? Kuas nunka!
Ña Deus, ña Deus, pabia di ke ku bu bandonan? Ke ku manda bu sta lunju di palabras ku N na grita pa bo, bu ka na salban?
Pa e sedu suma paja ku bentu na buanta, nkuantu anju di SIÑOR na serka elis!
O Deus, abo i ña Rei. Da bu ordi, pa Jakó pudi tene vitoria.
Na garandesa di bu puder bu bota kilis ku lanta kontra bo. Bu larga bu raiba; i kema elis suma paja.
E sta suma planta ku kumsa sumiadu, ku si rais ka sta suguru na con. Deus ta supra riba delis; e ta seku; bentu ta buanta elis suma paja seku.
“Kin ku lantanda un justu na saida di sol, i comal pa i pertu el? Kin ku ntregal nasons, pa i domina riba di reis? I na mata elis ku si spada tok e sedu suma reia; ku si mansasa i na pajiga elis suma paja ku bentu na leba.
“Ami N na pajiga bos suma paja ku ta lebadu pa bentu di lala.
“‘Bu fala: “E dus nason, Israel ku Judá, ku se tera, e na sedu di mi; N na bai tomal;” mesmu ku ami, SIÑOR, N staba la.
Asin ku SIÑOR Deus fala: Inimigu papia aserka di bos, i fala: “Yoo! Ki montis antigu na sedu no yardansa.” ’
I ten kabas na si mon pa buanta paja na arus na kau di masa. Dipus i ta bin rukuji si arus na bemba; i na bin kema paja ku fugu ku nunka ka ta paga.”