spantu ku medu na kai riba delis. Pabia di forsa di bu mon e na fika ketu suma pedra, te ora ku bu pobu pasa, o SIÑOR, te ora ku pobu ku bu kumpra e kaba pasa.
Kilis ku SIÑOR kaplinti e na riba, e bin pa Sion ku kantigas di vitoria. Alegria ku ka ta kaba na sedu se koroa; e na ten kontentamentu ku alegria; tristesa ku folgu fundu di kansera na kuri delis.
O SIÑOR, ke ku manda bu pui pa no disvia di bu kamiñus? Pabia di ke ku bu na ndurusi no korson pa no ka rispitau? Riba, pa amor di bu servus, jorsons di bu yardansa.
Na tudu se sufrimentu el i sufri; anju, ku sedu el propi, i salba elis. Ku si amor ku si miserikordia i libra elis, i toma elis, i gia elis tudu dias di tempu antigu,
Asin, bo toma sintidu ku bo kabesa, ku ki grupu di krentis ku Spiritu Santu fasi bos garandis riba del, pa bo pudi sedu pastoris ku na alimenta igreẑa di Deus, ki liberta ku si sangi propi.
E na kantaba un kantiga nobu ku fala: “Abo i mersidur di toma libru, pa kebra si selus, pabia bu matadu; ku bu sangi bu kumpra omis pa Deus di tudu rasa, tudu lingua, tudu pobu ku tudu nason.