7 Ña uju sta fraku ku tristesa; i torna beju pabia di tudu ña inimigus.
Ña korson na bati risu; ña forsa kaba. Lus di ña uju sukuru ja ku mi.
Ña uju funguli ku tristesa; ña kurpu bida suma sombra.
Pabia di kila, no fika duenti na no korson, no uju fika sukuru.
Ña uju sta fraku pabia di sufrimentu. SIÑOR, N yalsa ña fála kada dia, N comau, N distindi ña mon pa bo.
Oca ku N kala ku ña pekadu, ña osis fika e na gasta pabia di ña jimi di tudu dia.
“O SIÑOR! Lembra di manera ku N yanda bu dianti na bardadi, ku tudu ña korson, N fasi kusas ku bu misti pa N fasi.” Dipus i kumsa na cora risu.
Es ki ña sorti: manga di mis amonton; kada noti, tristesa.
Kilis ku ten odiu di mi sin roson e mas ciu di ki kabelus di ña kabesa; Kilis ku misti matan e ten forsa, e sedu ña inimigus pa mintida, tok N ten ku torna kil ku N ka furta.
‘Bu fala: “Ai di mi! SIÑOR buri tristesa riba di ña dur. N sta kansadu di jimi; N ka oja nin diskansu.”