3 Abo i ki Deus Santu ku Israel ta ngaba; bu sta sintadu na tronu.
N ta grita: ‘Violensia!’ ma ningin ka obi. N coma pa sakur, ma justisa ka ten.
“O Deus, N ta comau, ma bu ka ta ruspundin. N ta firma, ma bu ka ta da atenson pa mi.
SIÑOR i justu na tudu si kamiñu, i bon na tudu si tarbaju.
Kil ku ta pursenta sakrifisiu di gardisimentu i ta glorifikan. Kil ku ta yanda diritu na kamiñu, N na mostral ña salbason.”
O Deus, lovor na perau na Sion; no na kumpri no purmesas pa bo.
N misti pa ña orason ciga bu dianti; para bu oreja nkuantu N na yalsa fála.
Bo garandisi SIÑOR no Deus, bo adoral na si monti sagradu, pabia SIÑOR no Deus i santu.
E na gritaba ŋutru, e na fala: “Santu, santu, santu; SIÑOR ku ten tudu puder i santu! Tudu mundu inci ku si gloria.”
O SIÑOR, kantu tempu ku N ten ku comau antis di bu sukutan? Kantu bias ku N na grita: “Violensia!” ma bu ka na salba?
Ngabal pabia el i bu Deus, ku fasiu ki kusas garandi i meduñu ku bu oja ku uju.
Kada un di ki kuatru kriatura bibu teneba seis asa; ujus kubri elis na tudu ladu, dentru ku fora. Di dia ku di noti, sin diskansu, e ta fala: “Santu, santu, santu! Siñor Deus ku ten tudu puder i santu, kil ku seduba, ku sedu, ku ten ku bin.”