Oca sol mansi, Faraó fika tarpajadu na si sintidu. I manda coma tudu jambakus ku tudu omis jiru na Ejitu. I konta elis si suñus, ma ningin ka pudi splikal el.
Riu Nilu na inci ku elis; e na sai e bai te na bu kasa, te na bu kuartu di durmi, te riba di bu kama; e na bai tambi te na kasas di bu ŝefis ku bu pobu; e na sta na bu furnus ku kaus di masa pon.
I ten un omi na bu renu ku tene spiritu di deusis santu. Oca ku bu pape seduba rei, ki omi i mostra lus di jiresa ku kuñisimentu, suma kuñisimentu di deusis. Bu pape, rei Nabukodonosor, i pul ŝef riba di diviñaduris, jambakusis, astrologus ku pauterus.
I grita pa jinti tisil jambakusis, astrologus ku pauterus. Oca ku ki konsijaduris di Babilonia yentra, rei fala elis: “Kualker algin ku lei e skritura, i kontan si signifikadu, i na bistidu ropa purpura, i na pudu fiu di uru na garganti, i na sedu terseru omi di puder na renu.”
pabia i na lanta finjiduris ku na fala kuma elis i Kristu o elis i anunsiaduris. E na fasi manga di sinal ku milagri, pa ngana, si e pudi, te mesmu kilis ku Deus kujiba ja.
Besta prindidu, ku ki falsu anunsiadur ku na fasiba milagri si dianti, ku ta nganaba kilis ku risibi sinal di besta, kilis ku adoraba si imaẑen. Elis dus e botadu bibu na lagua di fugu ku na yardi ku nŝofri.