Na tempu di Peka, rei di Israel, Tiglat-Pileser, rei di Asiria, bin, i toma Ijon, Abel-Bet-Maaka, Janoa, Kedes, Azor, Jilead, Galileia ku tudu tera di Naftali; i leba jinti di ki lugaris pa Asiria.
“Oca ku Efrain oja si duensa, Judá oja si caga tambi. Efrain bai pa Asiria pa pidi ajuda di rei Jareb, ma el i ka pudi kura elis, nin i ka pudi pui pa se caga san.
Elis e ta volta, ma e ka ta volta pa Deus ku sta riba di tudu. E sta suma mansasa ku ka tesantadu diritu. Se ŝefis na matadu ku spada pabia di palabras di orgulyu na se boka. Jinti di Ejitu na ri elis.”
Ki sakrifisius ke ta patin, e ta mata elis, e kume karni, ma ami, SIÑOR, N ka na seta elis. N na lembra di se maldadi, N na kastiga se pekadus. E na riba pa Ejitu.
Jinti na kuri pa kapli ku se vida; Ejitu na risibi elis — son pa ntera elis na Memfis! Se rikesas di prata ku se moradias, pe di fidida ku paja brabu na toma konta delis.
Rei ka dibi di buska manga di kabalu pa si kabesa, nin i ka dibi di manda jinti pa Ejitu pa buska manga di kabalu, pabia SIÑOR fala bos: “Nunka mas ka bo riba na ki kamiñu.”