Na ki dia SIÑOR na torna distindi si mon pa liberta restu di si pobu, kilis ku sobra na Asiria, Ejitu, Patros, Etiopia, Elan, Babilonia, Amat, ku na jius ku teras lungu di mar.
SIÑOR falan: “Bu sedu ña servu pa torna tisi jorsons di Jakó, pa ribanta kilis di Israel ku sobra ku vida. Ma es i kusa pikininu; N na buriu mas: N na fasiu pa bu sedu lus di utru nasons, pa leba ña salbason te na kantus mas lunju di mundu.”
N na buska kil ku pirdi, N na tisi kil ku yanda lunju; kil ku kebra pe, N na ligal; kil ku sta duenti, N na kural, ma kil ki gurdu i forti, N na kaba ku el, pabia ami i bakiadur justu.
“Efrain, kuma ku N pudi disau? Israel, kuma ku N na ntregau? Kuma ku N pudi kastigau suma ku N fasi ku Admá? Kuma ku N na fasiu suma Zeboin? Ña korson muda, tudu ña amor sindi suma fugu ku na yardi.
Bo nega mal, bo pega na kil ki bon, bo manti justisa sertu na porton di prasa. Talves SIÑOR, Deus ku ten tudu puder, pudi sinti pena di kilis ku sobra di jorson di José.
Kilis ku manku ku kilis ku N serka lunju, suma e sedu kilis ku sobra, N na fasi elis un nason forti. SIÑOR na rena riba delis na monti di Sion, disna di ki tempu pa sempri.”
Kilis ku sobra di Jakó na sta na metadi di manga di nason, suma lion na metadi di limarias di matu, suma lion nobu na metadi di koral di karnel. Ora ki pasa i ta masa elis, i sapa-sapa elis sin algin pa libra elis.
N na fortifika pobu di Judá, N na salba jorson di José. N na ribanta elis pa se tera, pabia N na sinti pena delis. E na sedu suma N ka negaba elis, pabia ami N sedu SIÑOR se Deus, N ta obi elis.