Rei punta: “Abos, fijus di Zeruia, ke ku bo ten la? Bo disal i koban mal. Si i SIÑOR ku falal pa i koba Davi mal, kin ku pudi punta pabia di ke ki na fasi asin?”
Davi fala: “Abos fijus di Zeruia, ke ku bo ten la pa bo sta kontra ña vontadi aos? Nta algin dibi di matadu aos na Israel? N sibi aos kuma N sedu rei di Israel.”
Eliseu punta rei di Israel: “Ke ku manda bu bin pa mi? Bai pa anunsiaduris di bu pape ku bu mame.” Rei di Israel falal: “Nau! Pabia SIÑOR comanu, anos tris rei, pa ntreganu na mon di moabitas.”
Neku manda jintis pa el ku e rekadu: “Abo, rei di Judá, ke ku N ten ku bo? I ka abo ku N na geria ku el aos, ma i son kilis ku sedu ña inimigus. Deus falan pa N janti; el i sta ku mi. Ka bu lanta kontra Deus, pa ka i bin kaba ku bo.”
“Abos di Tiru ku Sidon ku tudu reẑions di Filistia, ke ku bo ten ku mi? Bo na vingan pa kualker kusa? Si bo misti tornan vingansa, N na pui kinti-kinti bo vingansa pa i kai riba di bo kabesa.
Dimonius tambi fika e na sai na manga delis, e na grita, e na fala: “Abo i Fiju di Deus.” Jesus raprindi elis, i ka disa pa e papia, pabia e sibiba kuma el i Mesias.
I kaba oja Jesus, i grita, i kai si dianti, i fala ku vos forti: “Jesus, Fiju di ki Deus ku sta riba di tudu, ke ku bu misti ku mi? N pidiu, ka bu kastigan.”
Suma tambi anjus ku ka fika dentru di otridadi ke dadu, ma e nega se propi lugar, Deus rakada elis bas di sukuru, maradu pa sempri ku korenti, pa e julgadu na ki garandi dia.