Asin Moisés ku Aron bai pa Faraó e falal: “Asin ku SIÑOR, Deus di ebreus, na puntau: ‘Ate kal dia ku bu na nega baŝa bu kabesa ña dianti? Larga ña pobu pa e bai fasin sakrifisiu.
N tenba raiba pabia di pekadu di se korsonudu; e ku manda N kastiga elis, N ka da elis rostu pabia di ña raiba, ma e kontinua risu kabesa na kamiñu ke misti.
O SIÑOR, i ka bardadi ku bu uju na buska? Bu suta elis ma e ka sinti dur. Bu masa elis ma e ka misti kuriẑidu. E pui se korson duru mas di ki pedra, e nega ripindi.
Bu ten ku sufri ki borgoña ku bu pensa kuma bu irmas mersi. Manera ku bu pekadu i mas nujenti di ki di selis, e parsi mas justu di ki bo. Asin, sufri bu borgoña, bu baŝa, pabia bu pui bu irmas pa e parsi justu.
“Pabia di kila, ami tambi N pui pa bo njutidu, bo baŝadu dianti di pobu, pabia bo ka pega na ña kamiñus ma, na bo nsinamentu, bo ta fasi skuju di jinti.”
Purmeru, asin ku no seduba: tulu, disobdienti, eradu, katibus pa tudu koldadi diseẑu mau, ku gozu di mundu. No ta yandaba na malisia ku nveẑa; no odiaduba, no ta odia utru jinti tambi,