12 Oca ki ojal, i panta, i fika ku medu.
Son ami, Daniel, ku oja ki vison. Omis ku staba ku mi, nada e ka oja, ma e sinti garandi medu, e kuri e bai sukundi.
E yentra na koba, e oja un rapas sinta na ladu direita; i bisti ropa kumpridu, branku. E panta.
Oca ku Maria obi ki palabra, i panta dimas; i na kuda nos kila i kal koldadi manteña.
I yabri uju pa anju ku medu, i puntal: “I ke, Siñor?” I ruspundi i falal: “Bu orason ku bu simola i subi dianti di Deus pa lembransa.
Oca ku N ojal, N kai na si pe suma mortu. I pui si mon direita riba di mi, i falan: “Ka bu medi. I ami ku sedu purmeru ku ultimu.
I fala si minjer: “No na muri, manera ku no oja Deus.”
Jidion rapara kuma kila i anju di SIÑOR. I fala: “A, SIÑOR Deus! Ami N oja bu anju uju ku uju.”