9 José fala si papa: “Esis i fijus ku Deus dan li.” Israel fala: “Tisin elis pa N pudi bensua elis.”
bu kusñan un gisadu sabi ku N ta gosta, bu tisin el pa N kume, pa N pudi bensuau antis di N muri.”
Jakó paña raiba di Rakel, i puntal: “Nta ami N sta na lugar di Deus? I el ku tujiu padi.”
Dipus Esaú yalsa si uju, i oja minjeris ku mininus, i punta: “E jinti ku sta ku bo i kin?” Jakó falal: “Es i fijus ku Deus pa si bondadi i da bu servu.”
Esis i ki dozi jorson di Israel. Es i palabra ku se pape fala elis oca ki bensua elis. I da kada kin si propi benson.
Deus, konformi si purmesa, i da Eman, anunsiadur di Deus na sirvis di rei, ki katorzi fiju ku mas tris femia, pa buril mas forsa.
Fijus i yardansa di SIÑOR, i benson ki dau.
Alin li, ku fijus ku SIÑOR dan. SIÑOR ku ten tudu puder, ku mora na monti di Sion, i mandanu suma sinal ku maravilya na Israel.
Es i benson ku Moisés, omi di Deus, diklara riba di fijus di Israel antis di si mortu.
I fe ku pui Jakó, oca i pertu muri, i bensua kada un di fijus di José; nkuñadu na si manduku, i adora Deus.
I pasa sertu tempu, Ana preña, i padi un fiju, i coma si nomi Samuel, pabia i fala kuma i pidil na mon di SIÑOR.
N na pidiba Deus pa i dan e mininu. SIÑOR dan kil ku N pidil.