Deus altu ku sta riba di tudu, ku tene vida ntidu, ku tene nomi sagradu, asin ki fala: “N mora na un lugar altu, sagradu juntu ku kilis ku ripindi, e baŝa kabesa, pa pudi da elis animu.
N ka na kastigau na ña raiba forti; N ka na torna kaba ku Efrain, pabia ami i Deus, N ka sedu omi. Ami i ki algin puru na bo metadi; N ka na bin ku raiba.
Nta bu ka sedu Deus disna di kumsada? O SIÑOR, abo i ña Deus, santu, ku ka ta muri. O SIÑOR, ku sedu ña kau suguru, bu pui elis pa e fasi justisa; bu fortifika elis pa e kastiganu.
SIÑOR ka na misti purdal, ma si raiba ku siumi na yardi riba di ki omi. Tudu maldison ku sta skritu ne libru na kai riba del; SIÑOR na tira si nomi na mundu.
“Skirbi pa anju di igreẑa di Filadélfia, bu falal: ‘Es i palabra di kil ki santu, i di bardadi, ku tene cabi di Davi. Si i yabri, ningin ka pudi fica; si i fica, ningin ka pudi yabri.
Kada un di ki kuatru kriatura bibu teneba seis asa; ujus kubri elis na tudu ladu, dentru ku fora. Di dia ku di noti, sin diskansu, e ta fala: “Santu, santu, santu! Siñor Deus ku ten tudu puder i santu, kil ku seduba, ku sedu, ku ten ku bin.”