O SIÑOR, bu bandona bu pobu, familia di Jakó, pabia e inci ku kustumus di jinti di saida di sol, e sedu diviñaduris suma filisteus; e ta fasi sos ku fijus di jinti strañu.
“Ña pobu amadu fasi kusas nujenti; kal diritu ke ten na ña kasa? Nta e pensa kuma karni sakrifikadu pudi disvia e mal delis? E ta salta ku kontentamentu ora ke na fasi mal.
Nta bu nega janan Judá? Bu njuti Sion? Ke ku manda bu sutanu tok no ka ten kura? No na peraba pas, ma nin nada di bon ka bin; no na peraba tempu di kura, ma no oja son kusas meduñu.
Pabia di bu kulpa bu na pirdi yardansa ku N dau. N na pou pa bu sirbi bu inimigus na tera ku bu ka kunsi, pabia bu lantanda ña raiba suma fugu ku na yardi pa sempri.”
“Ora ku e pobu, o anunsiadur o saserdoti, puntau: ‘Kal ki rekadu di SIÑOR?’ bu ta fala elis: ‘Abos ku sedu si kargu; i fala kuma i na rianta bos, i fika libri di bos.’
pa N konta pobu di Israel kuma asin ku SIÑOR Deus fala: ‘Ali N na kontamina ña kau sagradu, ku bo sinti orgulyu di si forsa, ku bo gosta di jubi, ku bo sinti amor pa el. Bo fijus macu ku femia ku bo disa na Jerusalen, e na matadu ku spada.
Deus fala: “Se maldadi kumsa na Jilgal; la ku N kumsa ten odiu delis. Pabia di kusas mau ke fasi, N na tira elis fora di ña kasa. N ka na ama elis mas; tudu se ŝefis sedu rebeldi.
N na junta tudu nasons, N pui elis pa e disi na kobon di Jeosafá; N na kumsa julga elis la pabia di ña pobu, ku sedu Israel, ña yardansa, kil ke pajiga na metadi di nasons, e rapati ña tera.