Abo, seu, kanta ku kontentamentu, pabia SIÑOR fasi e kusas. Abos, partis mas fundu di mundu, bo manifesta! Abos montis, bo kanta altu ku kontentamentu, juntu ku tudu arvuris di matu, pabia SIÑOR liberta Jakó, i mostra si garandesa na Israel.
I ami ku ta pui palabra di ña servu pa i sedu. Si N manda algin pa i jumna konta un kusa, N ta pui pa i sedu bardadi. I ami ku na fala Jerusalen kuma i na tene moraduris; N fala prasas di Judá kuma e na torna kumpudu; N na lantanda elis di ki stragu.
Bo sai na Babilonia, bo kuri na metadi di jinti di Kaldeia! Bo da noba ku vos di kontentamentu, bo pui pa i obidu. Bo lebal na kantu mas lunju di mundu, bo fala: “SIÑOR liberta si servu Jakó.”
Seu, kanta ku alegria! Abo, tera, fika kontenti! Abos montis, bo rebenta ku kantigas, pabia SIÑOR konsola si pobu; i na bin sinti pena di si pobu ku forontadu.
SIÑOR na konsola Sion; i na ten pena di tudu si kaus ku danadu. I na pui si lala pa i sedu suma Eden; i na pui kau ku ka tene nada pa i sedu suma jardin di SIÑOR. Sion na ten kontentamentu ku alegria; jinti na gardisi Deus ku kantiga bonitu.
Na tudu se sufrimentu el i sufri; anju, ku sedu el propi, i salba elis. Ku si amor ku si miserikordia i libra elis, i toma elis, i gia elis tudu dias di tempu antigu,
Pobu di Sion, bo stika kurpu ku dur, suma kil ku na padi, pabia gosi bo na sai na prasa, bo na mora na matu; bo na bai te na Babilonia. La bo na salbadu, pabia SIÑOR na salba bos na mon di bo inimigus.
I sta skritu: “Abo, minjer sebadu, ku nunka ka padi, fika kontenti! Abo ku nunka ka sinti dur di partu, grita ku forsa, ku alegria! Pabia minjer ku bandonadu i na tene mas fijus di ki kil ku tene maridu.”