SIÑOR na konsola Sion; i na ten pena di tudu si kaus ku danadu. I na pui si lala pa i sedu suma Eden; i na pui kau ku ka tene nada pa i sedu suma jardin di SIÑOR. Sion na ten kontentamentu ku alegria; jinti na gardisi Deus ku kantiga bonitu.
Faia na kirsi na lugar di planta di fidida; murtera na kirsi na lugar di planta brabu. Es i na da SIÑOR un nomi garandi; i na sedu sinal ku na fika pa sempri; nunka i ka na kabadu ku el.”
“Gloria di Líbanu na bin pa bo; faia, piñeru ku sipresti na bin juntu pa faja ña kau sagradu. Asin N na fasi kau nunde ku ña pe ta diskansa pa i sedu gloriosu.
I mandan pa N da ordi aserka di jinti tristi na Sion, pa e dadu koroa bonitu na lugar di sinsa, azeiti di kontentamentu na lugar di tristesa, kantiga di ngaba Deus na lugar di spiritu pisadu, pa e pudi comadu arvuris di retidon, ku SIÑOR paranta pa si gloria.
Lungu di riu, na tudu dus ladu, i na ten manga di koldadi arvuris di fruta ku ta kumedu. Se fojas ka na kai, ku fadi pa e falta fruta. E na padi se fruta na kada mis, pabia se yagu sai na kau sagradu. Se fruta na sedu kumida, se foja na sedu mesiñu.”
Di noti ami, Zakarias, N teneba vison, N oja un omi montadu na kabalu burmeju. I para na metadi di murteras ku staba na un kobon fundu. Tras del i staba kabalus burmeju, kastañu ku branku.