Na ki dia SIÑOR na torna distindi si mon pa liberta restu di si pobu, kilis ku sobra na Asiria, Ejitu, Patros, Etiopia, Elan, Babilonia, Amat, ku na jius ku teras lungu di mar.
Nin ku nasons na somna suma maron, Deus na raprindi elis; e na kuri pa lunju. E na kurintidu suma paja di monti dianti di bentu, suma bolon dianti di turbada.
Deus sta sintadu na tronu riba di globu di mundu, ku si moraduris ta parsi na si uju suma firmingas. El ku ta distindi seu suma kurtina; i ta disdobral suma tenda pa mora nel.
N na pui un sinal na se metadi. Kilis ku kapli, N na manda elis pa utru nasons — pa Tarsis, Libia, Lidia (nunde ke ten fama ku mansasa), Tubal ku Gresia, te na jius mas lunju, ku nunka ka obi ña fama nin e ka oja ña gloria; e na anunsia ña gloria na metadi di nasons.
Dipus rei di norti na vira si rostu pa teras lungu di Mar Mediteraneu, i na toma manga delis, ma un ŝef di tropas stranjeru na kaba ku si orgulyu, tok i pui ki orgulyu pa i kai riba di si propi kabesa.
Bu na serkadu na metadi di jinti, bu na mora juntu ku limarias di matu, bu na kume paja suma baka. Seti tempu na pasa riba di bo, tok bu ntindi kuma, i Deus ku sta riba di tudu ku ta manda riba di renus di mundu, i ta da elis pa kin ki misti.”
Tudu moraduris di mundu ojadu suma nada si dianti. I ta fasi konformi ki misti ku puderis di seu, ku moraduris di tera. I ka ten kin ku pudi paral si mon, ku fadi pa puntal: “Ke ku bu na fasi?”