E mansi parmaña sedu, e sai pa lala di Tekoa. Oca ke na sai, Jeosafá firma i fala elis: “Abos ku mora na Jerusalen ku Judá, bo fiansa na SIÑOR bo Deus; asin bo na sta suguru. Bo fia na si anunsiaduris, pa kusas kuri bos diritu.”
SIÑOR i ña roca, ña lugar forti, ña Libertadur, ña Deus, ña kau suguru ku N fiansa nel; el i ña tajadera, forsa di ña salbason, ña kau altu di sukundi.
Bu diskisi di Deus ku salbau; bu ka lembra di ki pedra garandi ku sedu bu kau forti. Asin bu pudi paranta plantas bonitu, bu paranta tambi pes di uva di utru tera.
Ma na bo metadi i na ten kantiga, suma na noti di festival sagradu. Bo korson na kontenti suma di kilis ku na sai e na toka flauta pa bai pa monti di SIÑOR, pa Deus ku sedu Roca di Israel.
Un omi na sedu abrigu kontra bentu, ku kau di sukundi kontra turbada; i na sedu suma riusiñus di yagu na kau seku, suma sombra di pedra garandi na tera ku ka tene yagu.
Ka bo panta nin ka bo medi. Nta N ka jumna N konta bos e kusas disna di tempus antigu? Abos propi i ña tustumuñas. Nta i ten utru Deus fora di mi? Nau, N ka kunsi nin utru Roca.”
Kin na bo metadi ku ta rispita SIÑOR, i ta obdisi si servu? Ora ki na yanda na sukuru, i ka ten nin un bokadiñu di klaridadi, pa i fiansa na nomi di SIÑOR, i nkuña tesu na si Deus.
Es i kin ku na bin di Edon, di Bozra, ku ropa bonitu, burmeju, ku na marŝa na forsa di si puder? “I ami, ami ku na fala na retidon, ami ku ten forsa pa salba.”
Nabukodonosor fala: “I bon pa no ngaba Deus di Sadrak, Mesak ku Abednegu, ku manda si anju, i libra si servus ku fiansaba nel. E nega obdisi ordi di rei; e mas misti ntrega se kurpu te pa e sirbi o e adora utru deus ku ka sedu se Deus.