Jeremias kumpu un kantiga pa miskiña Josias. Tudu kantaduris macu ku femia e ta kanta aserka di Josias te aos. Ki kantigas bin sedu kustumu na Israel; e sta skritu na libru di Kantigas di Miskiñu.
I fasi tudu kusa bonitu pa si tempu sertu; tambi i da omi sintidu di kil ku pasa ku kil ku na bin, ma omi ka pudi ntindi ke ku Deus fasi disna di kumsada te na kabantada.
Nin si omis mau e mostradu fabur, e ka ta nsina yanda diritu. Mesmu na tera nunde ku jinti ta yanda diritu, elis e ta fasi mal, e ka ta rikuñisi garandesa di SIÑOR.
Minjer ku ta cera di purfumu i na bin cera mal; kil ku ta pui sintu bonitu i na maradu ku korda; kil ku ta ronka ku moda di kabelu i na bida kareka; kil ku ta pui bistidu kumpridu i na bisti saku; kemadura na toma lugar di bonitasku.
I coma Eliakin, nkargadu di si kasa, Sebna ku sedu sekretariu, ku garandis di saserdotis, tudu elis bistidu di saku, i manda elis pa anunsiadur Isaias, fiju di Amoz,
“E ta punta: ‘Ke ku manda no ta junjuŋa, bu ka ta paranu atenson? No ta kastiga no kurpu ma bu ka ta sibi.’ “Ma ora ku bo junjuŋa, bo ta buska bo propi purbitu, bo ta pui bo tarbajaduris pa e pui mas forsa.
Israel, ka bu kontenti tok bu jukuta, suma utru nasons, pabia bu bai suma minjer di mau vida, bu disa bu Deus. Bu ama pagamentu di bu mau vida na tudu kau di masa trigu.
Abos saserdotis, bo mara saku, bo miskiña; abos ku ta sirbi dianti di altar, bo jimi. Bo bai bo pasa noti bistidu di saku, abos ku ta sirbi ña Deus; pabia oferta di kumida ku bibida ka na bai pa kasa di bo Deus.
Saserdotis, ku ta sirbi SIÑOR, pa e cora na metadi di altar ku entrada di templu, pa e fala: “SIÑOR, salba bu pobu. Ka bu ntrega bu yardansa pa utru nasons koba elis, e fasi elis trosa. Kuma ke na bin punta na metadi di nasons: ‘Nunde se Deus?’ ”
“N na pui bo festivalis ku tudu bo kantigas pa e bida cur; N na pui pa bo mara saku, bo rapa kabesa. N na fasil suma cur di uniku fiju; si kabantada na sedu dia di kasabi.”