“Montis di Jilboa, i bon pa bo ka tene nin serenu nin cuba, nin lugaris ku ta pruduzi kusa di kume, pabia i la ku tajaderas di balentis botadu na disprezu; tajadera di Saul, gosi i ka na lampra ku oliu.
SIÑOR disperta spiritu di reis di Media, pabia i teneba planu pa kaba ku Babilonia. Es i vingansa di SIÑOR; i na torna vingansa pabia di si templu. Kapitons fala: “Bo fia fleŝas, bo purpara tajaderas,
Ora ke sta ben dispostu, N na fasi festa, N na caminti elis pa e kontenti, e jukuta; dipus e na durmi un sonu fundu; nunka mas e ka na korda. I ami, SIÑOR, ku fala.
N na caminti se ŝefis, se omis jiru, se kapitons, se gubernaduris ku se omis forti. E na durmi un sonu fundu, e ka na korda mas.” Asin ku Rei ku tene nomi di SIÑOR ku ten tudu puder fala.
Si i son pa kualker purbitu de mundu ku N luta na Éfesu ku limarias brabu, ke ku N ngaña? Si mortus ka ta lantandadu, “I minjor no kume, no bibi, pabia amaña no na muri.”