I na lantanda un bandera na metadi di nasons, i na junta jinti di Israel ku Judá ku pajigaduba fora di se tera, i na rukuji elis desdi kuatru kantu di mundu.
SIÑOR na seka mon di mar di Ejitu; i na sana ku si mon riba di riu Eufrates pa tisi bentu kinti, i na rapatil na seti riusiñu ku kualker algin pudi kamba ku sapatu.
“Bo anunsia na metadi di nasons pa e obi! Bo yalsa bandera, bo anunsia; ka bo sukundi. Bo fala: ‘Babilonia tomadu! Si deus Bel sta na kunfuson. Ki utru deus Merodak sta tarpajadu; si idulus kubridu ku borgoña; si deusis kai!’
bo yalsa bandera riba di muras di Babilonia, bo buri guardas, bo pui sintinelas, bo purpara mboskada!” SIÑOR kumpri si planus, i fasi kil ki falaba aserka di moraduris di Babilonia.
Ami, SIÑOR, N sta kontra bo, o monti danadur, ku ta dana tudu mundu. N na distindi ña mon kontra bo, N na rolau na pedra altu tok bu kai bas. N na fasiu un monti di ŝama di fugu.