Oca rei riba di jardin di palasiu pa kau di festa, Aman kaiba ja riba di sofa ku Ester staba nel. Rei punta: “Nta i misti forsa raiña li ña dianti ne kasa?” Oca rei kaba papia e palabra, e kubri Aman rostu.
SIÑOR papia ku mi i falan: “Ora ku N na jubi di ña morada, N na sta ketu, suma kalur di sol ku na lampra, suma serenu ku ta forma na kalur di tempu di kebur.
Pabia di garandesa ku Deus dal, tudu pobu ku nason ku jinti di tudu lingua e sinti medu del tok e ta panta. I ta mata kin ki misti mata, i ta guarda algin ku vida si i misti; i ta pui algin na lugar altu si i misti; i ta baŝa algin si i misti.
Rei da ordi; e tisi ki omis ku keŝaba di Daniel, e bota elis na koba di lions, elis ku se fijus ku se minjeris. E ka cigaba inda na fundu di koba, lions rabata elis, e kebra-kebra se os.