Naaman, ŝef di tropas di rei di Siria, seduba un soldadu di koraẑen; rei tenelba suma un garandi omi, i rispital ciu, pabia SIÑOR usalba pa liberta Siria, ma i teneba mpincu.
No papes ka pui sintidu na ki milagris ku bu fasi na Ejitu, nin e ka lembra di ki manga di bias ku bu mostra elis amor. E bin sedu disobdienti lungu di Mar Burmeju,
Oca e teneba garandi diskutison, Pedru lanta i fala elis: “Ermons, bo sibi diritu kuma i tarda ja ku Deus kujin na bo metadi pa jintius obi palabra di Bon Noba na ña boka, pa e seta.
N ka na osa fala nada, son kil ku Kristu fasi atraves di ña mon, palabra ki dan pa N fala, ku kil ku N fasi ku puder di sinal ku milagri, na puder di Spiritu di Deus, pa jintius pudi obdisi Deus. Asin N kumsa na Jerusalen, N da volta tok N ciga na Ilíriku, N kaba konta Bon Noba di Kristu.
ma fabur di Deus fasin kil ku N sedu. Deus ka dan e fabur sin purbitu, pabia N tarbaja mas di ki elis tudu. Ma i ka ami; i fabur di Deus ku na tarbaja ku mi.
Tropas ruspundi e fala Saul: “Nta Jonatas na matadu, kil ku ngaña e garandi vitoria na Israel? Nunka! No diklara na nomi di SIÑOR bibu kuma, nin un kabelu di si kabesa ka na kai na con, pabia kusa ki fasi aos i ku ajuda di Deus.” Asin tropas libra Jonatas di mortu.
I mpiña si vida oca ki bai mata ki filisteu; SIÑOR ngaña garandi vitoria pa tudu Israel. Abo propi bu ojal, bu fika kontenti. Pabia di ke ku bu na fasi mal kontra algin inosenti, manera ku bu misti mata Davi sin roson?”