Abo, kontadur di bon nobas pa Sion, subi na un monti altu. Abo, kontadur di bon nobas pa Jerusalen, yalsa bu vos ku forsa; yalsal, ka bu medi, bu fala prasas di Judá: “Ali bo Deus!”
Kil ku yanda riba di montis pa konta bon noba, si pe bonitu dimas; i ta anunsia pas, i ta tisi bon notisias, i ta anunsia salbason, i ta fala Sion: “Bu Deus na rena!”
Spiritu di SIÑOR Deus sta riba di mi, pabia SIÑOR unjin pa N konta bon noba pa koitadis; i mandan pa N kura kebrantadus di korson, pa N anunsia liberdadi pa katibus, ku abertura di kalabus pa kilis ku ficadu,
SIÑOR fala: “Abo, Belen Efrata, nin ku bu sedu pikininu na metadi di milyaris di Judá, na bo ki na bin sai pa mi kil ku na sedu ŝef na Israel, ku si kumsada sedu disna di tempus mas antigu ku pasa.”
SIÑOR ku ten tudu puder fala: “O spada, disperta, bu lanta kontra ña bakiadur, ki omi ku sedu ña kumpañer! Mata bakiadur; karnelis na pajiga. N na vira ña mon kontra pikininus.”
Prasa di Sion, fika kontenti! Prasa di Jerusalen, kanta ku alegria! Ali bu rei na bin pa bo, Salbadur justu, umildi, montadu na un buru, montadu na fijusiñu di buru.
SIÑOR ku ten tudu puder i fala: “Jubi, N na manda ña servu ku na kumpu kamiñu dianti di mi. Siñor ku bo na buska i na bin di repenti pa si templu; kil ku bo misti i na bin, i tisi kontratu.”
Ma pa bos ku ta rispita ña nomi, ña bondadi ku puder di kura na bin suma raiu di sol ku na mansi. Bo na sai, bo jukuta suma bakasiñus ku dismancadu na se koral.
e fala: “Siñoris, ke ku manda bo na fasi e kusas? Anos tambi no sedu omis suma bos, ku mesmu naturesa. E Bon Noba ku no na konta bos i pa bo larga e kustumus ku ka bali, pa bo rabida pa Deus bibu, ku fasi seu, tera ku mar, ku tudu ku sta nelis.
I elis ku sedu israelitas; Deus fasi elis si fijus, i rapati gloria ku elis, i fasi kontratu ku elis, i da elis lei; i elis ku ten sirmonia di bardadi, ku purmesas.