1 Ai di kilis ku fika a vontadi na Sion, kilis ku sta suguru na monti di Samaria, omis ku ten fama na nason ki mas tudu nason, ku tudu pobu di Israel ta bai pa elis.
Jinti di Sion ku ta fasi pekadu sta ku garandi medu; tirmidura toma konta di kilis ku ka mporta ku Deus. E punta: “Kal algin na no metadi ku pudi mora ku fugu ku ta kaba ku tudu? O kin ku pudi fika pertu di ŝama ku ka ta paga?”
Abo, Israel, bu seduba dedikadu pa mi; bu seduba purmeru pobu ku N kuji. Tudu kilis ku atakau e ta ojadu kulpadu; mal ta binba riba delis.” Asin ku SIÑOR fala.
Moab staba diskansadu disna di ocal joven. I sta suma biñu ku sinta, ku ka mudadu pa utru moringu. I ka lebadu katibu; e ku manda si gustu kontinua, si ceru ka muda.
N na bai pa garandis, N na papia ku elis, pabia elis e kunsi kamiñu di SIÑOR, ku ke ku se Deus misti pa e fasi.” Ma esis tudu juntu e kebraba korenti, e sapa korda.
Ki prasa ku teneba manga di jinti, jubi kuma ki bida dingidu! Kil ku seduba garandi na metadi di nasons i bida suma viuva; Kil ku seduba raiña na metadi di pruvinsias i bida katibu.
Bo anunsia na kuartelis di Asdod ku di tera di Ejitu, bo fala: “Bo junta riba di montis di Samaria, bo oja garandi jumbulumani ku splorason ku sta la na prasa.”
“Bo sukuta e palabra, abos minjeris di monti di Samaria, ku taka suma bakas di Basan, ku ta kalka koitadis, ku ta molosta kilis ku ten falta, ku ta fala bo omis: ‘Bo tisi li, no bibi!’
“Na ki tempu N na bai ku kanderus pa rabista Jerusalen. N na kastiga jinti diskansadu, ku sedu suma biñu ku sinta. E pensa: ‘SIÑOR ka ta fasi nada, nin ben nin mal.’
Ki sinku omi bai tok e ciga na Laís; e oja kuma ki pobu ku mora la e staba suguru, suma jinti di Sidon, ketu, kunfiadu; nin e ka teneba un rei ku na mandaba nelis. E moraba tambi lunju di jinti di Sidon, e ka teneba nada ku ningin.