Joab yentra na kasa nunde rei, i falal: “Aos bu pasanta tudu bu omis borgoña, kilis ku kaba salba bu vida, ku vida di bu fijus macu ku femia, ku vida di bu minjeris ku bu kumadris.
Asin rei lanta, i sinta lungu di porton. Tudu tropas kontadu kuma rei sinta na porton; e bai tudu pa pursenta si dianti. Ki utru tropas di Israel kuriba ja, kada kin pa si kau.
Tudu jinti na tudu jorson di Israel e na diskutiba entri elis, e na fala: “Rei tiranu na mon di no inimigus, i libranu na mon di filisteus, ma gosi, pabia di Absalon, i kuri i sai na si tera.
I staba la un omi malvadu comadu Seba, fiju di Bikri, di jorson di Benjamin. Kila toka korneta i fala: “No ka tene parti na Davi, nin no ka ten nada ku fiju di Jesé! Israel! Kada kin pa si kau!”
Dipus, minjer bai papia ku jiresa ku tudu jinti di prasa; e korta kabesa di Seba, fiju di Bikri, e botal pa Joab. Kila toka korneta; si omis disa ki prasa, e pajiga, kada kin pa si kau. Joab riba pa rei na Jerusalen.
Asin Jeoran bai ku tudu si karus pa Zair. Tropas di Edon bin taja elis. I lanta di noti, i oja kamiñu pa pasa na se metadi, ku si kapitons di karu. Si tropas kuri pa se kasas.
Oca sol na kai, Josué da ordi pa e tira elis na ki pos. E bota elis na koba nunde ke sukundiba nel, e pui pedras garandi na boka di koba, ku sta la inda te aos.
I nforka rei di Ai na un po, i disal la te di tardi. Oca sol na kai, Josué da ordi pa e tira si kurpu na po, e botal na porton di prasa. E lantanda riba del un monti garandi di pedra ku sta la te aos.