Eliseu duensiba un duensa ku bin matal. Jeoás, rei di Israel, i bai pa el, i cora riba del, i fala: “Ña pape! Ña pape! Karus di Israel ku se kabalerus!”
Nkuantu no tene e tenda di tera, no na jimi, suma ku no na kalkadu; i ka suma no misti pa no dispidu e kurpu beju, ma pa no buri bisti di ki nobu, pa kurpu ku ta muri ngulidu pa vida.
Kin ku subi na seu, i ria? Kin ku paña bentu na si mon? Kin ku mara yagu na si ropa? Kin ku kumpu fronteras di mundu? Kal ki si nomi ku nomi di si fiju? Kontan, si bu sibi!
I pudi sedu ku SIÑOR bu Deus obi palabras di Rabsaké, ki omi ku si mestre, rei di Asiria, manda pa koba Deus bibu. SIÑOR bu Deus pudi raprindil pabia di ki palabras ki obi. Asin, bu ta ora pa restu di jinti ku sobra.”
Si servus bai pa el, e falal: “Ña pape, si anunsiadur falauba pa bu fasi un kusa mas kansadu, bu ka na fasilba? Ku fadi gora i falau son pa bu murguja, pa bu purifikadu.”