2 Corinthians 7:11 - Bo-Ung NT11 Eni piliiku kene, Pulu Yili-ni buni ili silimú akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemáliinga ‘papu silimú’ niku mimi-siku piliiku molangi. Buni akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemú mele i-sipa: Ui we muluring akiliinga-pe topele toku ekupu ‘Ungma mimi-sipu piliipu, ulu-pulu-kis te oliu-kene naa pípili aima sumbi-sipu molamili.’ niku telemele ulele kene, yambuma eni gólu toku [“Teku kis-silimele.”] nilimele ungma eni mong toku ningíndu toya toku telemele ulele kene, [eninga yi te-ni tepa kis-silimú kene] eni pipili kolku yu ung-mura silimele ulele kene, ‘[Yi te-ni tepa kis-sirim kene ulu te naa tepu we mulurumulaliinga Pulu Yili-ni oliu “teku kis-sikimilieliinga mong liikimele akiliinga enini mindili nangi.” nimbá.’ niku] mini-wale munduku molemele ulele kene, ‘Oliu [Poll alsupu] kanámuluka. [Yu-kene] kapula-kapula molamuluka.’ niku molemele ulele kene, yi te-ni tepa kis-silimú kene eni tondulu munduku yu liiku sumbi silimele ulele kene, [tepa kis-silimú yili] ‘Tepa kis-silimáliinga pundu tupili’ niku tondulu munduku telemele ulele kene, ulu kaí telemele kanuma-ni pali ulu-pulu-kis eni-kene pímele eni naa ambulúngi mele liipa ora sipa, akiliinga mong te wendu ombá kene eni-kene “Pundu tangi.” nimbá mong te naa pekem mele liipa ora silimú. အခန်းကိုကြည့်ပါ။ |
Aku sikako. Akiliinga-pe unji kaiéliinga pola langupa wendu mundurum akuma-ni [Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa kunjupili.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele ‘Yu sika urum.’ niku] tondulu munduku naa piliiringeliinga Pulu Yili yu-ni enini langupa wendu mundurum; eni unji kíselenga polama eni [‘Yu sika urum.’ niku] tondulu munduku piliilimiláliinga aku-siku angiliiku konjulemele. Aku sika akiliinga-pe ‘Oliu kaí.’ niku eninga bi paka naa toku kara puku naa molai. Mundu-mong teku piliiku kongnjiku molai.
Kapula, oliu [Juda-]yambumanga ulu-kis telemulu uluma-ni Pulu Yili-nga ulu sumbi-nili telemúma tepa mokeringa lenjilimú lem oliu-ni nambulka ung te kapula nimulúye? “Pulu Yili-ni oliu ulu-pulu-kis telemulumanga pundu topa mindili silimú kene tepa kis-silimú.” manda nimulúye? (I niker akili we-yambu te-ni numanale-ni piliipa karaye tepa nilka mele niker.)
[Krais-nga yambu-talapena] ulsukundu molemele yambuma Pulu Yili-ni yunu kanupa apurumba. [Akiliinga-pe eni Pulu Yili-nga bukna ung te molemú mele piliangi niambu. Ung kanili i-sipa mele:] ‘Eni-kene tiluna tapú-topa molemú yambu te-ni uluma tepa kis-sipa mindi tepa mulúm lem yambu kis kanili toku makuruku ulsu mundai.’ Ung-Manima 17:7, 19:21, 21:21, 22:21,24, 24:7 nilimú, [aku mele piliiku teangi.]
[Eninga angin-yi te-ni aku-sipa telemáliinga] eni ‘Oliu yambu kaíma molemulu.’ niku eni-enini nambimuna kape nilimeleye? [Eninga bi paka toku uluma telemele mele munduku kelku kene,] numanu kis panjiku kola teku, tepa kis-silimú yi kanili ‘Eni-kene tapú-topa naa mulupili.’ niku toku makuruku ulsu mundulkemelanje kapula.
Na Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu kene, ‘Eni ulu te teku kis naa sangi liikunu tapunjui.’ nimbu mawa teliu. ‘ ‘Na Krais-ni “Nanga kongun tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te molemú.’ niku kanangi.’ nimbu aku-sipu yu mawa naa teliu. Akili ulu te mólu. ‘Eni na kongun teliu mele kanuku apuruku kene “Yu gólu tuli yili.” níngi lem kapulako akiliinga-pe eni ulu sumbi-nílima mindi teku molangi.’ nimbu piliiker. [‘Aku teku mulungí kene aima kapula.’ nimbu piliiker.]
Akili mólu. ‘Yambuma-ni na kanuku kene ‘Pulu Yili-nga kendemande-yili moliu.’ niku piliangi.’ nimbu aku teliu. Na-kene ulu mare wendu olemú kene teliu mele kanuku kene ‘Yu sika Pulu Yili-nga kendemande-yili.’ niku piliingí uluma i-sipa mele: [Bunima] na[-kene wendu olemú kene ‘Enembu tokum.’ naa nimbu] tondulu mundupu moliu; ulu buni lupa-lupama na-kene wendu omba, na teku kis-silimele uluma wendu omba, na mindili nombu moliu uluma wendu olemú.
Nanga numanu monjuliu angmene, Pulu Yili-ni [yunga yambu mulungí yambuma]-kene aku-sipa nimba panjurum ungma eni-kene na-kene pelemáliinga piliipu kene, kangikundu kepe numanukundu kepe minikundu kepe kalaru monjulemú uluma mundupu kelepu, Pulu Yili-kene mundu-mong tepu liipu ai sipu kene ulu kake tili sikama tepu molamili.
Akili sika akiliinga-pe yu na mulurunduna urum akili-ni mindi Pulu Yili-ni na ‘numanu waengu sipu molambu.’ ni naa nirim, mólu. Eni Korin-yambuma Taitas yu ‘numanu waengu sipa mulupili.’ niring akili-ni Pulu Yili-ni na ‘numanu waengu sipu molambu.’ nirimko. Taitas-ni nandu [eni teku molemele mele nimba sirim piliipu kene na numanu aima olandupa si rindu uluma i-sipa mele:] “Na kanamilika!” niku waka kolku, na ui teku kis-siku, na teku numanu kis panjinjiring mele munduku kelku alsuku numanu topele toku eni na-kene ‘kapula-kapula molamili.’ niku numanu pulele liiku munduring mele nimba sirim piliipu kene na numanu aima olandupa sirindu.
Nanga pulu lelemú yambuma, Krais Yesos-ni aku tirim mele piliiku kene nanga ungma ui taki-taki piliiku teng panjiku tiring mele ekupu kepe teng panjiku teai. Na eni-kene molupu “Teai.” nirindu kene piliiku liiku tiring mele ekupu kepe na eni-kene naa moliu kene na-ni “Teai.” niliu mele liiku ai siku piliiku liiku teku molai. Pulu Yili-ni eni tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liirimeliinga yu-kene wasie kapula-kapula molemele mele ‘Aku-sipu we molamili. Aku-sipu molomulú mele méle te-ni pipi simbanje.’ niku [Pulu Yili-nga kumbi-kerina] mundu-mong teku mini-wale munduku ‘Pulu Yili-ni “We simbu.” nirim mélema aima liamili.’ niku akuma liingí kongunale mindili siku teku molai.
Yima, eninga angenali ‘Tepu kis naa samili.’ niku ulu-pulu-kis akili naa teku, eninga angenalinga ambuma kene ‘Wasie piamili.’ niku kundi naa tai. ‘Nanga angineliinga ambale.’ niku ambale yu-kene ulu te naa teai. Oliu-ni ui eni nimbu sipu lip-lipi turumulu mele aima sika nirimulu. “Ulu-pulu-kis mele ulu akuma tingí yambuma Pulu Yili-ni aku tingéliinga “Mindili nangi.” nimbá.” nimbu ui lip-lipi topu nirimulu kanili.
Akiliinga, Pulu Yili-ni [oliunga anda-kolepalimandu ‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nimbú koleana membu pambu.’ ui nimba panjurum ungele,] ekupu kepe we pelemáliinga yu-ni eninga yambu te apurupa kanupa kene “‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nirindu ulu-pulele naa liipili.” nimbáliinga mundu-mong teku molai.
Akiliinga-pe mulú-koleana wendu olemú piliipa kungnjuli akili [lupa]. Pulu Yili-ni piliipa kungnjuliele yambuma silimú kene yambu kanuma-ni i-siku mele telemele: Ulu kumbinale ulu kake tílima telemele. Ulu mare i-sipako: Yambuma mindili liiku naa siku enini-kene numanu tiluna pupili táka-niku molku, yambuma-kene kara naa puku andiki teku táka-niku molku, eninga nukuli yima-ni ung nilimelema mimi-siku piliiku teku, yambu mare buni pelemúma kondu kolku liiku tapunjuku, we-yambu korupama mola kamakoma apuru naa apuruku yambuma-kene pali aku-siku teku konjuku, gólu toku ‘Ulu kaíma teamili.’ naa niku, ‘Temulú.’ nilimele mele sika telemele.
Eni “Tata.” niku Pulu Yili walsiku yu-kene ung nilimele yili-ni yambumanga bima piliipaliinga enini ulu telemelema naa apurupa piliilimú. Yambumanga lupa-lupa uluma apurumbandu eninga bima naa piliipa kene enini pali tilu-sipa sumbi-sipa apurulimú. “Tata.” nilimele yi kanili aku-sipa yili molemáliinga ma-koleana molku kene ‘Kolea ili oliunga sika pulu-koleale mólu. Ya ma-koleana lku-poning-yambuma molemulu.’ niku piliiku kene ‘Yu yi aima auli olandupale.’ niku yunga ungma liiku ai siku piliiku molai.
Auliele-ni eni kondu kolupa we tepa konjulimú mele laye-kolte piliiku kene piliiku kaí piliiring akiliinga kangambula-kikima ame aima waka kolemele mele eni aku-siku ame kaiéle, méle kis te naa pili ame, kanili waka kolai. Ame kanili kangieliinga mólu, minéliinga amele. Kangambula-kikima ame naa noku kene ai naa leku molku kis-silimele mele aku-siku eninga minima Pulu Yili-nga ungele naa nungí kene minima kapula ai naa lepa, tondulu naa pumba.
yambu mare tepi-koleana pungí telemelema lkisiku yandu liai! Yambu mare [teku kis-singí kene kanuku kene] kondu kolku teku liai. Teku liingíndu [‘Oliu-ni kepe mindili nomulú uluma temulú.’ niku] mundu-mong teku, eninga ui-numanuma-ni piliiku tiring ulu-pulu-kísimani eninga mulumbalema kepe kalaru munjurum kalaruma molemú mulumbalema aima kanuku kis piliiku kene, méle kalaru molemú méle kanuma ‘[Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú mélema.’ niku] ambulungíndu ‘Oliu tepa kalaru monjumba.’ niku yambu kanuma aima mimi-siku kanuku teku liai.