2 Corinthians 6:4 - Bo-Ung NT4 Akili mólu. ‘Yambuma-ni na kanuku kene ‘Pulu Yili-nga kendemande-yili moliu.’ niku piliangi.’ nimbu aku teliu. Na-kene ulu mare wendu olemú kene teliu mele kanuku kene ‘Yu sika Pulu Yili-nga kendemande-yili.’ niku piliingí uluma i-sipa mele: [Bunima] na[-kene wendu olemú kene ‘Enembu tokum.’ naa nimbu] tondulu mundupu moliu; ulu buni lupa-lupama na-kene wendu omba, na teku kis-silimele uluma wendu omba, na mindili nombu moliu uluma wendu olemú. အခန်းကိုကြည့်ပါ။ |
“Eni ‘Na tondulu munduku piliiku kene numanu waengu siku molangi.’ nimbu ekupu sumbulsuli eni-kene molupu kene ung ima na-ni enindu nimbu siker. Ma-koleana eni buni tepa mong pulele ola olemú. Akiliinga-pe mana-yambuma tondulu pulimelé akili laye tondulu naa pelemú, na aima ola-kilia, na aima tondulu pelemú. Aku teliáliinga piliiku kene eninga numanukundu tondulu pupili molai.” nirim.
Kapula, oliu [Juda-]yambumanga ulu-kis telemulu uluma-ni Pulu Yili-nga ulu sumbi-nili telemúma tepa mokeringa lenjilimú lem oliu-ni nambulka ung te kapula nimulúye? “Pulu Yili-ni oliu ulu-pulu-kis telemulumanga pundu topa mindili silimú kene tepa kis-silimú.” manda nimulúye? (I niker akili we-yambu te-ni numanale-ni piliipa karaye tepa nilka mele niker.)
[Akili sika] akiliinga-pe Pulu Yili-ni oliu ‘Numanu monjuliu ulu ili enini kanangi.’ nimba oliu ulu-pulu-kis tili yambuma mindi molamili [‘Pulu Yili-ni oliu naa tupili.’ nimba Pulu Yili] yunga Málu Kraisele oliunga nimba alko topa kulunjurum [aku-sipa Pulu Yili oliu aima sika numanu munjurum monjulemú mele Pulu Yili yunu-ni oliu liipa ora sirim].
[Apollos kene Poll-sele nambimuna aprale teku tombulku nilimeleye?] Apollos naeye? Poll naeye? Apollos olsu Auliele-nga kendemande-yisele mindi. Auliele-ni kongun lupa-lupa sirim yisele molupulu kene, kongun akili tirimbuleliinga eni “Krais sika.” niku tondulu munduku piliiring kupulanumele akisinjirimbulu yisele mindi molembulu.
Akiliinga, Apollos olsu molembulu mele yambuma-ni piliiku kanungí mele i-sipa: Olsu Krais-nga kongun tinjili kendemande-yisele molupulu, ung ui mo topa pirim-ma Pulu Yili-ni ui nimba pára naa sirim ungma nokupu yambuma nimbu silimbulu yisele molembulu. ‘Aku-sele yi i-sele molembele.’ niku pilííngi lem kaí.
Yi kanuma Krais-nga kongun tinjili kendemande-yimaye? Enini Krais-nga kongunale tenjilimelale mandupa mele; na Krais-nga kongunale aima olandupa tinjili yili moliu. (Ya [na-nanu bi paka topu kape nimbu] niker mele na numanu naa pili yi te kelep topu niker.) Na Krais-nga kongunale mindili sipu ola-kilia tirinduko. Na wale olandupama ka-lkuna pirindu. Na wale aima pulele kimbulu-ni turing mindili nurundu mele yi kanuma topu mania munduliu. Wale pulele na nondupa kulurundu.
Na eni-kene molupu kongun tirindu kene na méle te mólu turum kene nanga anginipili kolea Masedonia propinj molku uring kanuma-ni mindi na liiku tapunjuku méle mólu turum-ma pali meku oku na siringeliinga eni Korin-yambumandu “Na liiku tapunjuku mélema sai.” nimbu eni buni te naa sirindu. ‘Na enindu “Liiku tapunjai.” nimbu buni te aima naa simbu.’ nimbu piliirindu mele ekupu kepe aku-sipu piliipu kene ‘Eni na liiku tapunjangi.’ nimbu buni te penga-penga kepe aima naa simbu.
Na Krais-nga kongun tenjiliáliinga kuru tolemú mola kangiele pange-mangi telemú mola numanu tondulu naa pelemú kene kepe, na teku kis-siku ung-taka tonjuku teku pipili konjuku mini-wale mundunjulimele kene kepe, na-kene buni pulele wendu olemáliinga mindili noliu kene kepe, yambuma na numanu kis panjiku kene ‘Na-kene bunima wendu upili.’ niku kene na teku kis-siku mindili silimele kene kepe, na numanuna bunima tepa waengu naa nipili moliu kene kepe, aku-sipa bunima wendu-wendu olemú kene na tondulu te naa pelemú kene, [Krais-nga tondulale na-kene pepa na nokulemáliinga] tondulu pupili moliáliinga numanu waengu sipu ‘Ulu kanuma wendu upili.’ nimbu moliu.
Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni telemele mele ‘na eni-kene molupu kene [‘Na aku-sipa yi te molemú.’ niku kanangi.’ nimbu] yu-ni liipa mundurum yima-ni telemele mele na-ni aku-sipu ulu mare tirindu. Na mindili nombu kongun lakupu tirindu bunima ‘We meambu.’ nimbu enembu naa kolupu tondulu mundupu molupu kene, Pulu Yili-ni mindi kapula ulu-tonduluma telemú mele ulu-tondulu pulele lupa-lupama tepu, yambuma kanuku kene aima mini-wale mundulimele ulu-tonduluma tirindu kanili.
Yi pulele-ni telemele mele oliu aku-sipu naa telemulu kanili. Pulu Yili-nga ungele mimi-siku naa niku gólu toku méle taropu mele toku ku-moni pulele liilimele mele oliu aku-sipu naa telemulu. Pulu Yili-ni oliu kongun ili silimáliinga Krais-kene wasie tere lepu molupu oliunga numanu sumbi-sipa pípili Pulu Yili-ni kanupa mulupili yunga ungma yambuma nimbu silimulu.
Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ung-konaliinga kendemande-yili ‘molani.’ nimba yu-ni tondulu silimú-na moliu. Ung-kona nimba panjipa mi lirim akili ui [Moses mulupili Pulu Yili-ni Isrel-yambuma ung-mani sipa ku-ni ola] bima topa [“Teai.” nimba,] nimba panjipa mi lirim mele mólu; ung-kona nimba panjipa mi lirim akili Pulu Yili-nga Minéle-ni “Wendu omba pípili.” nirim. Pulu Yili-ni ui Moses-ndu “Yambuma ung-mani si.” nimba yu nimba sirim ung kanuma-ni yambu mini pali kulungí ulu-pulele silimú; akiliinga-pe [Pulu Yili-nga] Minéle-ni oliu kona molupu konjupu mindi pumulú ulu-pulele silimú.
Aku teliáliinga pulele i-sipa mele: Na-kene buni wendu olemúma yu ulu auli te mólu; yu ena laye-kolte wendu olemú. ‘Ulu buni kanuma-ni Pulu Yili tondulu talang puliele-kene molemúna pupu yu-kene wasie kolea aima kaí akuna molumbulú kupulanumele akisinjilimú.’ piliipu kene ‘Ulu ili aima méle tondulu auliele; buni wendu olemúma penta nilimú.’ nimbu piliiliu.
Mo toku tili uluma kene, pipili tili uluma kene, kórunga liipu bulu sirindu. Gólu tuli uluma naa tepu, Pulu Yili-nga ungele alowa naa teliu. Pulu Yili-ni kanupa mulupili ‘Yambuma-ni pali eninga numanale-ni piliiku kene na Pulu Yili-nga kongunale tenjiliu mele kanuku kene ‘Sika sumbi-sipa telemú.’ niku piliangi.’ nimbu na-ni ung-sikale mokeringa nimbu para siliu.
Eni piliiku kene, Pulu Yili-ni buni ili silimú akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemáliinga ‘papu silimú’ niku mimi-siku piliiku molangi. Buni akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemú mele i-sipa: Ui we muluring akiliinga-pe topele toku ekupu ‘Ungma mimi-sipu piliipu, ulu-pulu-kis te oliu-kene naa pípili aima sumbi-sipu molamili.’ niku telemele ulele kene, yambuma eni gólu toku [“Teku kis-silimele.”] nilimele ungma eni mong toku ningíndu toya toku telemele ulele kene, [eninga yi te-ni tepa kis-silimú kene] eni pipili kolku yu ung-mura silimele ulele kene, ‘[Yi te-ni tepa kis-sirim kene ulu te naa tepu we mulurumulaliinga Pulu Yili-ni oliu “teku kis-sikimilieliinga mong liikimele akiliinga enini mindili nangi.” nimbá.’ niku] mini-wale munduku molemele ulele kene, ‘Oliu [Poll alsupu] kanámuluka. [Yu-kene] kapula-kapula molamuluka.’ niku molemele ulele kene, yi te-ni tepa kis-silimú kene eni tondulu munduku yu liiku sumbi silimele ulele kene, [tepa kis-silimú yili] ‘Tepa kis-silimáliinga pundu tupili’ niku tondulu munduku telemele ulele kene, ulu kaí telemele kanuma-ni pali ulu-pulu-kis eni-kene pímele eni naa ambulúngi mele liipa ora sipa, akiliinga mong te wendu ombá kene eni-kene “Pundu tangi.” nimbá mong te naa pekem mele liipa ora silimú.
“Eni, buni pemba kene mini-wale naa munduku, ‘Buni enama pora nimbá.’ niku táka-niku nokuku molangi akiliinga Pulu Yili tondulu aima olandupa pulimúmanga yu-ni ‘Eni tondulu pupili molangi.’ nimba eni tondulu lupa-lupama sipili. ‘Yunga yambumanga’ nimba yu yi nuim kingele molupa nokulemú kolea pa tílieliinga méle nosinjilimúma eni Kollosi-yambumanga kepe wasie nosinjilimú liingí kupulanumele akisinjirim yi, akili eninga Lapale, yu-kene aima numanu siku ‘Angke’ niangi.” nimbu Pulu Yili eninga mawa tenjilimbuluko.
Pe ekupu na eni liipu tapunjumbundu mindili noliáliinga numanu siker. Krais-nga kangiele, akili yunga yambu-talape kanili, yu-ni eninga nimba liipa tapunjupa mindili nurum mele mindili mare we pelemú akili na yunga talapele ‘liipu tapunjambu.’ nimbu piliipu [Krais mindili nurum mele] nanga kangina mindili nombu kapula tenjiliu.
Angmene, oliu-ni eni tondulu mundupu mawa tekemulu: Kongun naa teku enembu kolku we molemele yambuma [‘Aku-siku aima naa teai!’] niku lip-lipi toku niai. Mundu-mong telemele yambuma ‘Mundu-mong naa teku numanu tondulu pupili molangi.’ niai. Tondulu naa pulimú yambuma [kondu kolku] liiku tapunjai. Eni yambuma pali-kene táka-niku ólo-pangí tipili molai.
Akili sika akiliinga-pe ambuma ‘[Krais Yesos molupa tinjirim tenjimba mele] sika.’ niku tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kelku taki-taki tondulu munduku piliiku mindi molku, taki-taki yambuma numanu monjuku, ‘Oliu Pulu Yili-nga ambuma molamili.’ niku yu-ni ulu kake tílima nimba kanolemú uluma teku, eninga bima toku mania munduku táka-niku molku kene, kangambula mingí kene Pulu Yili-ni ‘Enini molku konjangi.’ nimba tepa liimba.
[Timoti,] i niker mele [Krais-nga] anginipilima ‘Aku-siku teai.’ nikunu ung-bo tonjukunu mani sini kene, nu Krais Yesos-nga kongun tinjili yi kaiéle muluni. Oliu ung kaíma ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ungma kene, Krais-nga ung-puluma ung-bo tunjurumuluma kene, ui kepe yandupa kepe piliikunu liiku teku molluma [‘Nanga numanu miniselenga langima.’ nikunu] piliiku liikunu tiní kene nunga numanu minisele tondulu pupa pípili muluni.
Akiliinga-pe [Timoti] nu Pulu Yili-nga yili akiliinga ulu-pulu-kísima munduku kelkunu kowa pukunu kene [ulu kaí i-silima mindi numanu liiku mundukunu teku molani:] Ulu sumbi-nílima kene, Pulu Yili-nga kongunale kene, tondulu munduku piliili ulele kene, yambuma numanu munjuli ulele kene, ulu-kaíma tinindu tondulu munduku ambolku munduku naa kilili ulele kene, yambu te-ni nu tepa kis-simba kene pundu naa tokunu, táka-nikunu mululi ulele kene, ‘Aku-sipa uluma mindi tepu molambu.’ nikunu numanu liiku munduku mului.
Akiliinga, oliunga Auliele-nga ungele [yambuma] niku sinindu [‘Aku tembu kene na mindili siku toku kunjingínje.’ nikunu] mini-wale naa mundui. Na yunga kongun tenjiliáliinga ka-lkuna peliu akili nu [‘Aku-siku ka singínje.’ nikunu] mini-wale naa mundui. ‘Na temani-kaiéle topu simbu kene Poll mindili silimele mindili nolemú mele na aku-sipu mindili liiku síngi mindili nundu lem ulu te mólu.’ nikunu kongun ti. Pe sika mindili liiku síngi mindili núnu lem Pulu Yili-ni nu tondulu silimále-ni nu tondulu mundukunu muluni.
Auliele-nga kongun tinjili kendemande-yambale-ni arerembi kolupa ‘Tambulupu niamili.’ nimbá kene kapula naa temba. Yu-ni i-sipa mele tipili: Yu yambuma kondu kolupa liipa tapunjupa, ungma sumbi-sipa ung-bo tonjumba tondulale pili yili molupa, yambuma-ni yu-kene arerembi kolku teku kis-singí kene pundu naa topa mundupa kelepa ulu te naa tepa,
Akiliinga-pe nu, taki-taki numanu-bo pípili ungma mimi-sikunu apuruku konjukunu piliikunu kene, mindili te nuní mola buni te nu-kene wendu um lem buni akuma we mekunu, ‘Yambuma temani-kaiéle aima piliiku liiku numanu topele tangi.’ nikunu toku silsiliikunu andukunu, Pulu Yili-ni ‘Nu nanga kendemande-yili molani.’ nimba kongun sirim-ma pali ti.
Ui yambu aima pulele aku-siku Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene teku konjuku muluringeliinga aku-sipu oliu tepu konjumulú mele liiku ora silimele akiliinga kanupu piliipu kene pe ekupu oliu kepe aku-sipu méle-kaíma liimulúndu Pulu Yili-ni oe te makó turum oeliinga ‘Lkisiku pangi.’ nirim-na piliipu kene ‘Aima lkisamili.’ nimbu oliu liipa naa tapunjulimú ulu lupa-lupama mundupu kelepu, ulu-pulu-kísima kepe ‘Oliu naa ambulupa pipi naa sipili.’ nimbu enembu naa kolupu numanu tondulu pupili kir-kiri liipu lkisamili.
Na eninga angin Jon, eni-kene oliu Yesos-nga yambuma molemuláliinga mindili nombu buni melemulu. Mindili mola buni te wendu olemú kene ‘Oliu mindilima we námili.’ nimbu tondulu mundupu molupu, oliu Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú talapena molemulu yambuma. Na Pulu Yili-nga ungma yambuma nimbu sipu, Yesos-nga temanele topu siliáliinga na ka siku numú-kusana sukundu ma-wallú lelemú akili ‘Kolea Patmos’ nilimele akuna ka siku meku uring moliu.