2 Corinthians 13:5 - Bo-Ung NT5 Eni lupa-lupa eni-enini eninga numanuma apuruku piliiku kene, ‘[‘Krais sika. Yunga ungele sika.’] nimbu tondulu mundupu piliipu molemulunje. Mola mólunje.’ niku piliangi. Eni-enini lupa-lupa aima mimi-siku piliangi. ‘ ‘Krais Yesos eninga numanuna molemú.’ niku piliilimili.’ nimbu piliiker. Mola aku-siku manda leku piliiku kene ‘ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu naa piliipu molemulu.’ niku pilííngiye? အခန်းကိုကြည့်ပါ။ |
Unji-polama paka kapula telemú kene unjina kapula angiliipa mong tolemú, aku-siku eni na-kene tapú-toku mulungí, na eni-kene tapú-topu molumbu kene eni kapula molku ulu-pulu-kaíma tingí. Pola te kerepa mania omba lelemále alsupa mong naa tolemú. Pola unjina ola paka tepa angiliimále yu mong tolemú. Aku-siku eni na-kene wasie ‘Tapú-topu molamili.’ naa níngi lem eni “Teai.” niliu mele manda naa teku nanga kongunale manda naa tinjingí.
‘Enini aima kamu numanu tiluna pupili molangi.’ nimbu aku-sipu “Nu nanga numanuna mollu mele na eninga numanumanga molambu.” nimbu mawa tenjiker. Na numanu monjullu mele nanga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma aku-siku numanu monjullu mele kepe ‘nu-ni na liiku mundurunu mele kepe, ma-koleamanga pali yambuma-ni piliangi.’ nimbu na-ni aku-sipu nu mawa tepu ‘Enini aima kamu numanu tiluna pupili molangi.’ niker.
Yunu-ni aku-sipa Pillip-ndu we walsipa piliirim. Yesos yu-ni temba mele akili yunu piliipa pora sipa mulurum akiliinga-pe ‘Pillip yu-ni nambulka nimbánje? ‘Na-ni ulu-tondulu te tepu kene kapula langi simbu.’ nimba piliimba, mola we mini-wale mundumbanje piliambu.’ nimba kene yu-ni aku-sipa Pillip-ndu walsipa piliirim.
Mola [pe kot-enale wendu ombá kene] oliu Pulu Yili-nga yambu kake tílima-ni ma-koleana yambumanga pali kot piliipu ulu telemelema apurumulále naa piliilimiláliinga [ulsukundu puku kot tenjilimeleye]? Sika oliu-ni penga aku-sipu ma-koleana yambumanga kot piliimulú lem ekupu nambimuna eninga kot-kelúma eni-enini manda naa piliilimiliye?
[Aku teliáliinga ung te niambu:] Méle kaí te nosulimelale liingíndu [oe toku panjilimelena] yambu pulele kir-kiri liiku kupulanum lkisiku pulimelé akiliinga-pe yambu tilu kumbi-lepa pulimále-ni mindi méle kanili pupa liilimú akili eni naa piliilimiliye? Akiliinga, eni aku-siku ‘[Pulu Yili-ni] méle simbama liamili.’ niku kir-kiri liiku tondulu munduku lkisai.
Nanga kangiele aima tondulu mundupu nokupu ‘Nanga kendemande-kongun tinjiliele mulupili.’ niliu. ‘Temani-kaiéle yambuma topu silsiliipu andupu kene, penga na-nanu [tepu konjupu naa molombáliinga] méle kaluliele naa simba liimbunje.’ nimbu kene [na aku-sipu nanga kangiele tondulu mundupu nokupu moliu].
Pulu Yili molemú lku-tembollaliinga lku-sulumina kake tílina kuru kuyungí mélema kapula meku puku popu tungíye? Oliu, kona molupa mindi puli Pulu Yili-nga sulumina kake tiliele molemulu, yu oliu-kene molemú kanili. [Yu-kene aku-sipu molemuláliinga] ung te Pulu Yili-ni ui nirim kanili. Yu-ni nimba mele: “Na nanga yambuma-kene tiluna tapú-topu molupu, eninga suku-singina molupu enini wasie andumulú. Na eninga Pulu Yili molumbu; enini nanga yambuma mulungí.” nirim. LLipai 26:12, Isikiel 37:27
Krais unji-perana [topa ku toku panjiring kulurum kene] na-kene wasie [toku] ku toku panjiring kulurumbulu. Akiliinga, ekupu na-nanu we kona naa moliu. Krais na-kene tapú-topa molemáliinga yunga kona mululi ulele na-kene pelemú. Akiliinga, kangikundu uluma tepu moliu mele ‘Pulu Yili-nga Málale yu sika.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene aku-sipu kangikundu uluma tepu moliu. ‘Pulu Yili-nga Málale’ niker yili yu na numanu monjupa nanga nimba alko topa kulunjurum yili.
Aku-sipa nimba piliimba kene kapula naa temba akiliinga yambuma-ni lupa-lupa numanu piliiku ulu telemelema manda leku apuruku ‘Na-ni ili tepu konjukur mola ili tepu kis-sikerye?’ niku eni-enini lupa-lupa piliangi. Yambu te-ni yu-yunu mindi kanupa piliipa kene tepa konjumbamanga ‘Aima teker.’ nimba kapula kape nimba numanu simba. Akili kaí. Yunga uluma kepe yambu lupamanga uluma kepe tiluna tere lepa manda lepa apurupa kanupaliinga ‘Nanga kaí, eninga kis.’ nimba apurumba akili kis.
‘Eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingéliinga Krais yu eninga numanumanga ‘yunga lkuli’ nimba kam-kamu mulupili.’ nimbu aku-sipuko eninga nimbu popu topu mawa tenjiliu. ‘Unji te [tondulu mundupa angiliimbandu] yunga pulkanale mana-mania pulimú mele eni aku-siku numanu munjuli ulu-puleliinga sukundu molku tondulu pupili molangi.’ [nimbu yu-kene mawa tenjiliuko.]
Akiliinga-pe [Krais] ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele niku piliiku, ‘Krais eninga lku-paka-sum mele.’ niku yu tondulu munduku ambolku enembu naa kolku munduku naa kelai. Aku tíngi lem [yu-ni mulungí mele nikem aku-siku mulungí]. Temani-kaiéle ui-pulu-pulu piliiring kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku temani kanili-ni wendu ombá mele kene eni mulungí mele kene nilimú ‘aku-sipa mele oliu-kene aima wendu upili.’ niku numanu siku nokuku muluring mele ulu buni te wendu ombá kene enembu kolku munduku kilingí akiliinga mimi-siku kanuku molai. Temani-kaí kanili ma-koleamanga pali toku siring, eni piliilimili temanele. [Krais-ni] na Poll ‘Temani-kaí kaniliinga kendemande-yili molani.’ nirim-na moliu.
Ung mo turum ung ili ‘akili aima kaí olandupa, Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema aima kapula liipa tapunjumba mele yunga yambuma-ni pali piliangi akiliinga mokeringa lipili.’ nimba, Pulu Yili-ni nimba para sirim. Ung mo turum akili i-sipa mele: Krais yu [Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema] enini-kene molemú. Yu enini-kene molemáliinga yu-ni ‘enini Pulu Yili mulú-koleana tonduluma-kene wasie pípili molemú akuna tapú-topu molamili liipu membu pumbu.’ nirim-na piliiku kene ‘Sika’ niku numanu siku nokuku molemele kanili.
Yambu kanili yu Krais-kene tere leku naa molembele, lupa-lupa molembele. Oliu Krais-nga kangiele, yu kangieliinga pengale. Pengale-ni kimbu ki kangi mélemanga pali nokupa, ombele pulkanu mélema pali ‘tondulu pupili.’ nimba langi silimú, aku-sipa mele Krais oliunga pengale-ni oliu yunga kangiele yu-kene liipu tere lepu molemulu kene aku telemú. Aku telemáliinga Pulu Yili-nga tondulale-ni [Krais-nga] kangiele tepa ai silimú.
Unji te [tondulu mundupa angiliimbandu] yunga pulkanuma mana-mania mundulimú, lku te [‘tondulu pupa angiliipili.’ niku] paka-sum tondulu puli te polulemele, eni ‘aku-sipu tondulu mundupu angiliamili.’ niku unjele ma akili kene tapú-topa angiliipa lkuli paka-sum kene tapú-topa angiliimú mele eni Krais-kene aku-siku tapú-toku angiliiku, oliu-ni eni mani sirimulu ungma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele olandupa tondulu munduku piliiku kene, taki-taki Pulu Yili-kene ‘Angke’ niai.
Akili sika akiliinga-pe ambuma ‘[Krais Yesos molupa tinjirim tenjimba mele] sika.’ niku tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kelku taki-taki tondulu munduku piliiku mindi molku, taki-taki yambuma numanu monjuku, ‘Oliu Pulu Yili-nga ambuma molamili.’ niku yu-ni ulu kake tílima nimba kanolemú uluma teku, eninga bima toku mania munduku táka-niku molku kene, kangambula mingí kene Pulu Yili-ni ‘Enini molku konjangi.’ nimba tepa liimba.
Ui yi Janes kene Jambiris-seleni ‘Moses-nga ung nikemuma gólu tokum. Isip yi nuim kingele naa piliipili.’ nikulu Moses-nga ungma-kene ele-tu muluringli mele teku kis-silimele yi ekupu nikeruma-ni kepe aku-siku ‘yambuma ung-sikama naa piliangi.’ niku enini ung-sikama-kene ele-tu molemele. Enini numanu aima kísima pípili molku kene numanuna gólu tuli ungma mindi piliiku, ung-sikama mani singí ulu-pulu te naa pípili molemeláliinga eninga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele aima lupa.
Yi-andama ung-mani sikunu kene nikunu mele: “Eni no pulele noku kelep naa toku, mimi-siku numanu piliiku, we waka lelemú uluma liiku bulu siku naa piliiku, numanu-bo pípili yambuma-ni kanuku kape nilimele ulu-kaíma mindi numanale-ni piliiku teku, Pulu Yili-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku, munduku naa kelku, yambuma numanu munjuli ulele aima ambolku, eni-kene bunima wendu ombá kene tondulu munduku molangi.” ni.
Eni mimi-siku kanuku mulungí akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa kene liipa tapunjupa tepa liirim kupulanumele eni yambu te mundupa kelembaliinga mimi-siku kanuku molai. Unji te mong kumbili tílima tolemú mong akumanga te liiku langi kalemelena suku mundulimele kene langima pali kumbili telemú, aku-sipa mele eninga yambu te molupa kis-simba kene eni pali yu manda leku teku buni eni-kene pípili molku Pulu Yili-ni ‘eni kalaru mulupili molemele’ nimba kanombaliinga mimi-siku kanuku molangiko.
Akiliinga, Pulu Yili-ni [oliunga anda-kolepalimandu ‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nimbú koleana membu pambu.’ ui nimba panjurum ungele,] ekupu kepe we pelemáliinga yu-ni eninga yambu te apurupa kanupa kene “‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nirindu ulu-pulele naa liipili.” nimbáliinga mundu-mong teku molai.
Ambu te-ni yunga yili mundupa kelepa wapera andupa tolemú mele [eni pepá topu siker yambuma] Pulu Yili munduku kelku mélema numanu monjulemele yambuma, ma-koleana uluma kene mélema ‘pulu lelemú.’ niku tapú-toku molemele yambuma aku-siku molemeláliinga Pulu Yili-kene ele-tu mele molemele akili eni naa piliilimiliye? Ma-koleana mélema kene uluma kene numanu monjuku ‘oliu-kene pulu lipili tapú-topu molamili.’ nilimele yambuma-ni aku-siku nilimeláliinga ‘Pulu Yili-kene ele-tu molamili.’ nilimele.
‘Pulu Yili-ni na taki-taki nokupa konjulimú. Pe ekupu kepe yu-ni na mundupa naa kelembako.’ niku tondulu munduku piliiku molku kene ‘Depollale nanga ele-túli, yu-ni na naa ambulupili.’ niku yunga ungele naa piliiku, liiku su siku, yu toku anjupa angnjai. Eni piliiku kene ‘Ya oliu numanuna buni membu molemulu mele we ma-koleana pali molemele yambu oliunga anginipilima aku-siku buni meku molemeleko.’ niku piliiku kene depollale-kene aku-siku teai.