Tãi Emaŋ è lɔ̀ lai, gâloŋ è m̀arê kɛ̀ ǹyɛɛ mai, “Ílâai la lé ƃaa kɛ́-maa sii ƃé ŋa pɔ̂ri dɛɛ̂i ǹúui pɔ́ nyii maa mɛ́ni a ńii laai?” Emaŋ è m̀o ǹíi su pere ǹyɛɛi, “Gbɛ̂ɛ ƃé gâloŋ a pɔ̂ri ƃaa kɛ́-maa tɛɛ̂i bɔ́ é kúla ḿbôlui?”
Lé ƃé ka pâi gɛ̂i tãi Ɣâla a pâ la a gɛɛ é ká kula-maa kɛi? Lé ƃé ka pâi gɛ̂i à kɛ̀ Ɣâla a kɛ̀ pâi a mɛni kpɔ̂lu gɛ́ kùla lɔii su kôyaa sui? Mí ƃé ka pâi liî naa kpɔŋ mâa mɛni mai? Ka kɛ̀ pûi, mí ƃé ka pâi kátɔɔ-sãai lɛɛ̂i naai?
Dí kɛ̀ pâi a nalôŋ tɔnɔ da nyíi kɛ̀ a gɔ́ɔ púɔɔ é síɣe maa sɔlɔ ƃó ɣele mai. Da kâa ǹaa Ŋ̀âla-pɛrɛ kɛ́tɛi ŋɔkóraŋ lá a ɣele kélee, nyíi da dòli a Góraŋ Lá Lɛ́lɛɛi, a gɛ́ɛ é ǹúui kélee fɛli da lɔ̂ Ŋ̀âla-pɛrɛi mui.