Im wi sen im ienjel dem fi kom bluo di chompit loud loud, an dem gweehn gyada op di piipl dem we im pik fram naat, sout, iis an wes, fram aal uova di worl.
Bot di maasta a-go kom bak wan die wen di sorvant naa luk fi im, an wan taim wen di sorvant naa chek se im wuda riich bak. Di maasta a-go chap im iina tuu an fling im out mongks di wan dem we no lisn ar fala wa im, di maasta, se.
Kaaz di Laad imself a-go kom dong fram outa evn, an piipl a-go ier im baal out loud. Dem a-go ier di ed ienjel kaal out an Gad chompit a-go bluo. An di piipl dem we ded we did biliiv iina Krais Jiizas, dem a-go kom bak alaiv fos.
Bot jojment die a-go kom wen wi naa ekspek it — jos laik ou tiif kom. Pan da die de, evn a-go disapier — braps — wid wan loud loud naiz. An evriting we mek op di yuunivors, di son, di muun, di staar an aal a dem sitn de a-go bon op, an di ort an evriting we piipl du pan it a-go bon op tu.
“Luk, mi a-go kom laik wan tiif! Di wan dem we gwaan luk out an kip aan dem kluoz so dat dem na'afi go bout niekid an shiem se evribadi si dem niekid, a dem wel bles.”