42 Kёnd ma o-ducja, djavollu u pёskёni mpadi fiçorru shi u përpёli. Ma Jezus u vërji sufulltu urrut, u vindëkë fiçorru, shi j'u turrë a tatësu.
Mortu s'i skullё sh ahurhji tas grastё. Jezus o-dusi lla mёsa.
Ell s'i umpllё ku sufulltu urrut ci u faci tas aurrё, u skutërё shi u pёskёneshti pënd s'i'j skôtё spllumё di n'gurё. U kurmё mullt shi s'dëpërtjaxё ku mulltё zori di nёs.
Jezus ll'u xësi: “Ômёnj ci nu pistusic shi anapudh. Sh kit qёro us est ku voj? Pën kёnd us v'i arravd? Adu aô hjijёtu”.
Tuc s'hërёsirё ku buniaca ci feci Dumёxё. Kёnd tuc ma s'çudusja ku tuti aisti ci avja faptё, Jezus ll'u xësi a dishepujllu: