SAN LUCAS 22:42 - Totonac Papantla42 y chuné kalhtahuákalh: ―Quinti̱cú Dios, para lacasquina caquilakma̱xtu ni̱ cackalhuá̱nalh jaé ta̱kxtakajni ni̱ma̱ clakcha̱ma. Pero ni̱ clacasquín calalh tú clacpuhuán, huix catlahua quilacata tú catzi̱ya ma̱s quimini̱ní. Gade chapit la |
―Huix ni̱ catzi̱ya tú ca̱ta̱squímpa̱t milakkahuasán ―kalhtí̱nalh. Entonces Jesús ca̱lacá̱nilh amá cha̱tuy ixdiscípulos y ca̱kalasquínilh: ―¿Puhuaná̱tit tla̱n nata̱layá̱tit nakotá̱tit amá xu̱n chúchut xla ta̱kxtakajni ni̱ma̱ ama̱ca quima̱koti̱cán? ¿Na̱ tla̱n nata̱layá̱tit nac mimacnicán amá ta̱kxtakajni ni̱ma̱ cama macpa̱tí aquit? ―Tla̱n nacta̱yaniyá̱u ―takálhti̱lh xlacán.
La̱ chihui̱nanko̱lh Jesús kalhtahuakánilh Dios, huá: ―Ta̱ta, clakachixcuhui̱yá̱n porque huix Ixpu̱chiná ca̱quilhtamacú y akapú̱n; cpa̱xcatcatzi̱niyá̱n la̱ ca̱ma̱tze̱kni tze̱k mintalacapa̱stacni amá lactali̱pa̱u y lakskalala lacchixcuhuí̱n, y li̱mákxtakti natama̱kachakxí mintalacapa̱stacni amá cristianos tí ni̱ talactlancán takaxmatá̱n.