Koutou nahe mulimuli ki faiga a te lalolagi, kae ke līua koutou e ala i te hūia kātoatoa e te Atua o outou māfaufau. Oi ka iloa tonu ai e koutou te finagalo o te Atua — te mea e gali ma e fiafia ai ia, ma e kātoatoa te lelei.
Oi kalaga atu loa ia Iehu ki tagata ma ona hoko ke ōake ki a te ia, oi vāgana atu ai ki ei, “Kāfai he tino e fia mulimuli mai ki a au, e tatau ke tīaki e ia nā mea e fiafia ia ki ei, kae amo tona hātaulo ma mulimuli mai ki a te au.
Na fakamālohi atu ki lāua ki nā tino kua talitonu ki a Iehu ma apoapoaki ki ei ke pipiki mau ma te fakamāoni ki to lātou fakamoemoe ki a Iehu. Kua lea vē atu ki lāua, “E tatau ki tātou ke kui i loto o ni puapuagā e lahi, oi ulu atu ai ki tātou ki te Mālō o te Atua.”
Ko au kua lea atu ki a te koutou i te mea tēnei, kae ke maua ai e koutou te fīlēmū, ona ko koutou e tahi ma au. Ka hāuāgia koutou e te lalolagi. Kae loto tetele! Kua fakatōkilalo e au te lalolagi!”
Kua fakauma te akoakoga a Iehu oi lea vē atu ai, “Ko te mea ia, ko ki lātou e mulimuli ka kavea ma muamua, ka ko ki lātou e muamua ka kavea ma mulimuli.”
Ka tuli kehe koutou mai loto o nā hūnako, e hē gata i tēnā, e pa mai te taimi ka manatu ai nā tino e ki lātou fahiotia koutou, ko he tiute tēnā e o ki lātou e tautua ai ki te Atua.
“Koutou ke fakaeteete i nā pelofeta pepelo: e ōmamai ki a te koutou e fōliga e vē ni māmoe i te kikila atu i fafo, kae ko loto, e vē lava ni luko fekai.