John 10:28 - Bo-Ung NT28 Na-ni enini ‘kona molku mindi pangi.’ niliu. Enini mindili noku molku kis-singí koleana aima naa pungí. Enini na-ni nokupu molombaliinga yambu te-ni manda wendu naa liimba. Gade chapit la |
Akiliinga taki-taki kona molupa mindi pupa kene ‘Pulu Yili-ni enini tepa liipili.’ nimba taki-taki mawa tepa molemáliinga yambu mare-ni niku kene ‘Yesos-ni sika nanga nimba tinjirim.’ niku tondulu munduku piliiku yunga bili walsiku kene Pulu Yili molemúna nondupa pulimelé yambu akuma yu-ni ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku Pulu Yili-kene molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba taki-taki aku-sipa manda tepa liilimú.
Yesos penga temba mele ui nirim mele ‘Aima sika aku tipili.’ nimba aku-sipa ele-túmandu “Nanga yima naa ambolku “Anju pangi.” niai.” nirim. Yu-ni ui Pulu Yili-ndu nimba mele: “Nu-ni na sirinu yimanga te ulsu pupa mindili nungí kupulanum-na naa pumu, enini pali nokupu kunjurundu.” nirim, ung kaniliinga penga sika te molupa kis naa sirim.
‘Eni ulu-pulu-kis te-ni naa ambulupa topa mania naa mundupili. Krais tondulu munduku ambolku, munduku naa kelangi.’ nimba eni manda nokupa konjupa, penga yu-ni “Eni mindili nangi.” nimbá ulu te numanuna aima naa pípili numanu pulele siku molangi eni yu molemú kolea tondulu talang púlina kapula memba pupa,
“Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Nanga ungele piliiku, na liipa mundurum-na urundu yili ‘Yu sika Pulu Yili.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma kona molupa mindi puli ulu-pulele enini-kene pelemú. Penga kot enale wendu ombá kene enini kot-na naa angiliingíko. Yambu kanuma kululi ulu-pulele pelemú kupulanumele munduku kelku kona molupa mindi puli kupulanum-na pulimelé.” niker.
Kanuma oliu munduku kelku ulsu puring, akiliinga-pe ui oliu-kene wasie mulurumulu kene kanuma oliunga yambuma sika naa muluring. Enini sika oliunga yambuma molkemelanje oliu-kene wasie we molkemela. Akiliinga-pe oliu munduku kelku puring akiliinga, ekupu liipu menjikimulu akili oliunga yambu mare mólu.
‘Oliunga Auli Yesos Krais omba eni kondu kolupa mindili silka uluma mundupa kelepa, eni taki-taki kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbandu ombá.’ niku nokuku molku kene ‘Pulu Yili-ni eni numanu monjulemú mele aima kamu numanu monjupa mindi pupili.’ niku mimi-siku piliiku, yu-kene nondupa puku molai.
“Eni simbu.” nilimú yambuma eni ‘Krais sika.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga Pulu Yili-nga tondulale, kuna-tapiye mele, akili-ni ‘Eni molku konjangi.’ nimba nokulemú. Penga mulú-masele pora nimbá kene ‘Tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí koleana memba pumba ulu kanili wendu ombá kene aima sika kamu liangi.’ nimba yunga tondulale-ni aku-sipa isili-ui nokulemú.
Akiliinga-pe angmene Auliele-ni eni numanu monjulemúma, Pulu Yili-ni eni tepa liipa, ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba eni ui kumbi-lepa makó turum. Minéle-nga tondulale-ni eni Pulu Yili-nga yambu mendepulu molku yambu kake tílima molemele ulele kene, ung-sikale tondulu munduku piliilimili ulu akusele pelemáliinga Pulu Yili-ni eni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liirim akiliinga piliipu molupu kene oliu-ni taki-taki Pulu Yili-kene “Angke” nimbu mulúmulu lem kapula.
Yambu te ‘[Yu sika nikem.] Yu sika Pulu Yili-nga Málale.’ nimba tondulu mundupa piliimba yambale taki-taki kona molupa mindi pumba, akiliinga-pe yambu te Málale liipa bulu sipa yunga ungele liipa su sipa naa piliimba yambale kona mululi ulu-pulele naa liimba. Yambu kanili ekupu kepe penga kam-kamu kepe Pulu Yili-ni mindili liipa simba ulu-pulele yu-kene wasie pelemú.
Na aku-sipu kongun teliáliinga na aku-siku mindili liiku silimele mindili noliu. Akiliinga-pe na ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliiliu yili tepa molemú mele piliipu kene, na temani-kaiéle ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliiliu ulele kene, yunga kongun sirim teliále kene, yu-ni mimi-sipa nokumbaliinga kis naa lepa we lepa mindi pupili mulú-masele pora nimbá enale wendu ombáliinga piliipu kene na pipili kolupu numanu buni pípili naa moliu.
Aku lem ulu-pulu-kísima kululi ulu-puleliinga yi nuim king melale molupa kululi ulu-pulele nukurum aku-sipako Pulu Yili-ni yambuma we kondu kululi ulu-pulele yi nuim king melale molupa oliu nokupa oliunga Yi-Auli Yesos Kraisele-ni tinjirimeliinga Pulu Yili-ni oliu ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanolemáliinga taki-taki kona molupu mindi pulimulu ulu-pulele [Pulu Yili-nga] we kondu kululi ulele-ni silimú.
akiliinga-pe Krais Yesos-ni ‘ ‘Yambuma numanu topele tangi.’ nimbu táka-nimbu nokupu molupu, molku kis-silimelaliinga wela arerembi naa kolupu numanu waengu nipili molupu mindi puliu. ‘Na-ni sika manda tepa liimba.’ niku piliingí yambuma sika kondu kolupu tepu liipu, kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbu niku kanangi.’ nimba kene na [Poll] ulu-pulu-kis olandupa tirindu yili ui kondu kolupa ‘Tepu kis-sirindeliinga mindili naa nambu.’ nimba tepa liirim.
Ulu-pulu-kíseleni yunga kongun tenjilimele yambuma méle kalemú. Méle kalemú akili enini kolkuliinga molku kis-siku mindi pungí ulu-pulele silimú. Akiliinga-pe oliu Krais Yesos oliunga Auliele yunu-kene wasie tiluna kapula-kapula molemulu kene Pulu Yili-ni oliu méle te we silimú. Méle we silimú akili oliu kona molupu konjupu mindi pumulú ulu-pulele silimú.
Yi tiluele-ni [Pulu Yili-nga] ungele liipa su sirim akiliinga yi kanili-ni ulu-pulu-kis tirimeliinga kululi ulu-pulele yi nuim kingele mele molupa yambuma pali tondulu mundupa nokulemú. Akili sika lem Pulu Yili-ni yambuma we kondu kululi ulele kene yu-ni oliu we sirim ulele-selenga tondulale olandupale. Pulu Yili-ni yambuma we kondu lakupa kululi ulu-pulele kene Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba ulu-pulele kene liingí yambuma enini yi tilu Yesos Krais-ni tirimeliinga yi nuim kingima molku mélema nokuku kona molku mindi pungí.
Oliu [‘Sika’ nimbu] tondulu mundupu piliilimulu yambuma, yi akili-ni oliunga nimba tinjirimele-ni Pulu Yili-ni oliu we kondu kolemú ulu-puleliinga sukundu molemulu kupulanumele akisinjirim. ‘Pulu Yili-kene wasie pupu mulú-koleana tapú-topu molomulú.’ nimbu piliipuliinga oliu numanu sipu nokupu molemuluko.
Eni langi nondupa purulimúma ‘Liipu nomulú.’ niku kongun naa teai. [Langi kanuma noku kene, kulungí enama wendu olemú kene kolemeleko.] Langi, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni silimú langi, kanili naa purulimú, kanili nolemele kene kona molku konjuku mindi pulimelé langi kanili ‘Liipu namili.’ niku mindi kongun teai. ‘ ‘Yi akili-ni sika langi kanili yambuma simba.’ niku piliangi.’ nimba Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele ‘Yi akili-ni ulu-tonduluma aku-sipa tipili.’ nimba Pulu Yili yu-ni yu sirim.” nirim.
Pe Krais oliunga nimba kolunjumbandu yunga memi onde lepa omba wendu purum akili-ni Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, oliu ‘numanu sumbi-nimba pili yambuma.’ nimba kanolemú lem akiliinga olandu-sipa Krais oliunga nimba tinjirim kanili-ni Pulu Yili arerembi kolumba enale wendu ombá kene oliunga ulu te naa pemba.
Yi mare oku kene gólu toku niku mele: “Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim Kraisele na.” ningí, mola gólu toku kene “Pulu Yili-ni “Ninjai.” nimba, ung nimba sirimuma piliipu kene ombu nimbu sikemulu.” ningí. ‘Yambuma pali, Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma-ni kepe liipu lu sipu, nikimulu mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ niku Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma kapula telemú mele manda leku ulu-tondulu lupa-lupama tingí. Akiliinga-pe Pulu Yili-nga yambuma aku-siku kundi tungí kene eninga ungma naa piliiku, liiku su singí.