Hebrews 9:26 - Bo-Ung NT26 Ma-koleana popu tunjuli yi-auli-olandupale-ni tirim mele Krais-ni aku telkanje [‘taki-taki mindili nambu.’ nimba] Pulu Yili-ni ui-pulu-pulu male tirim kene yu-ni pulu monjupa mindili nomba penga yandupa-yandupa mindili nomba mololsiliipa pulka. Akiliinga-pe aku naa tirim. Ma-kolea nondupa pora nimbá ena akiliinga ‘Pulu Yili-ni yambumanga ulu-pulu-kísima we mundupa kelepa kamu naa piliipa mulupili.’ nimba mana omba, walsekale mindi yunga memale oliunga nimba onde lenjipa Pulu Yili popu topa sirim. Gade chapit la |
Yu Pulu Yili mulú-koleana mulurum Sulumina Aima Kake Tili-na kamu walsekale sukundu purum. Akiliinga-pe akuna pumbandu ui ma-koleana sell-lkuliinga sukundu pungíndu tiring mele yu naa tirim. Enini kung-memi mare kene kung-kao walú mare kene toku memima mingi tenga kolku akili Pulu Yili-nga kumbi-kerina meku puring mele aku-sipa naa tirim, mólu. Yunga memale mindi yu-yunu memba pupa walsekale mindi Pulu Yili popu topa sirim. Aku tirimeliinga ‘oliu ulu-pulu-kísimani ka sipa nokulemú mele naa tipili.’ nimba yunga memale-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa Pulu Yili kene kamu tapú-topu kapula molomulundu pumulú kupulanumele akisinjirim.
Aku tepa kene, yu-ni yunga ki-bokundu mulungí yambumandu nimba mele: “Na engle-ni kulurundu kene eni na langi siring. Na no waka kulurundu kene eni no kolku siring. Na lku-poning urundu kene eni na “Wasie molamili ui.” niring. Na púla-bale naa panjipu giu-gau andurundu kene mulumbale te siring. Na kuru turum kene nukuring. Na ka-lkuna pirindu kene oku kanuring. Tata-ni ‘Eni molku konjangi.’ nirimeliinga numanu kaí pípili molemele yambuma, eni ulu akuma na-kene tiring akiliinga, ya oku, ui mulú-masele naa lipili Tata-ni yu nokumba koleana eni-kene wasie ‘Tapú-topu molomulú.’ nimba, nimba panjurum koleana sukundu wai.” nimbá.
Krais [yi kaí te molupa kene mindili nurum mele] piliangiko. Yu yi sumbi-niliele molupa kene, ulu-kis tili yambumanga alko topa kulunjurum kanili. ‘Eninga ulu-pulu-kísima pali kamu mania pupili. Enini Pulu Yili molemúna puku kapula-kapula molangi.’ nimba Krais walsekale kulunjurum. Penga [yu-yunu mola yambu te-lupa] ulu-pulu-kismanga nimba alsupa wale tale-sipa kolunjumba kupulanum te aima naa lelemú naa lemba. Yunga kangiele toku kunjuring kulurum akiliinga-pe yunga minéle-ni penga yu lomburupa ola molupa mulú-koleana pupa mulurum mele molemú.
Akiliinga-pe ekupu ‘Yunga Málale-ni oliu yunga ungma nimba sinjipili.’ nimba Pulu Yili-ni yu mana mandu liipa mundurum. Kang kanili Pulu Yili-ni ‘Nanga moya-mélema kamu yu simbu, liipa nosupa molumba.’ nirim kangale. Kang kanili yu Pulu Yili-ni ui mulú ma mélema “Teambu.” nirim mélema pali tirim yiliko.
Ui popu tunjuring yi-auli-olandupama-ni tiring mele telemú kupulanum te naa lelemú. Enini enamanga taki-taki Pulu Yili popu toku kungma kalku singíndu ui ‘eninga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ niku mélema popu toku kalku siku kene, penga ‘yambumanga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ niku mélema popu toku kalunjuku siring, akiliinga-pe Yesos-ni aku-sipa naa telemú. Yu-yunu walsekale mindi Pulu Yili popu topa yunga kangiele sirim aku-sipa [‘Yambumanga ulu-pulu-kísima kamu mania pupili.’ nimba] walsekale mindi Pulu Yili popu topa kalunjupa sirim.
Akiliinga-pe yi penga urum Pulu Yili popu tunjuli yi kanili-ni yambumanga pali taki-taki telemele ulu-pulu-kísima aima kamu kapula kulu tonjumba ulu te tenjimbandu yu-ni kamu walsekale mindi yunga turing kangiele Pulu Yili popu topa sirim kene [kungma toku popu toku kalku Pulu Yili siring ulu-pulele kamu mania purum. Yu-ni aku tepa kene bi ola mulupili yu Pulu Yili-kene mélema nokumbandu] Pulu Yili-nga ki-bokundu pupa mulurum. [Ma-koleana Pulu Yili popu tunjuring yimanga kongunale pora naa nirimaliinga taki-taki ola angiliiku popu toku mindi angiliiring akiliinga-pe Krais-ni walsekale mendepolu Pulu Yili popu turum kene kapula tirimeliinga we mulurum.]
[Pulu Yili-ni ung nimba panjipa mi lirim ung-uiliinga uluma tingíndu] kung akumanga memima-ni yambuma aku-sipa liipa tapunjurum lem penga Krais-nga memale-ni ekupu aima olandupa manda liipa tapunjilimú. Yu ulu-pulu-kis te aima naa pípili taki-taki molupa mindi puli Mini Kake Tiliele-nga tondulale yu-kene mulupili, yunga kangiele Pulu Yili popu topa simbandu yu kulurum. Yi akiliinga memale-ni oliunga kangikundu mindi lumaye naa tonjulemú. ‘Yu-ni oliu ulu-pulu-kis telemuláliinga kolea-kísina pupu molupu kis-sipu mindi pulkumula ulu-pulu-kis numanale-ni piliilimuluma kulu tonjilimáliinga Pulu Yili-ni oliu kanupa kis piliimba ulu te numanuna naa pelemú.’ nimbu piliilimulu. Oliu-ni ‘Kona Mululi Pulu Yili-nga ungma piliipu liipu yu kanupa kaí piliilimú uluma teamili.’ nimba kene [Yesos-ni] aku-sipa tirim.
Yu-ni [oliu mana-yambuma pali] oliunga ulu-pulu-kísima ‘Nangama.’ nimba kene akuma yu-yunu memba unji-perana kulurum. Aku tirimeliinga pulele i-sipa mele: ‘[Yambu te kolemú kene alsupa mana-uluma manda naa telemú aku-sipa mele] oliu yambu kululima mele molupu kene ulu-pulu-kísima temulú kupulanum te naa lipili. Kamu mundupu kelepu naa teamili. ‘Pulu Yili-ni ulu sumbi-nili nimba kanolemú uluma mindi temulundu yambu konama molamili. Ulu kanuma mindi teamili.’ nimbu numanu liipu mundupu molamili.’ nimba yu-ni aku tirim. Yambuma-ni yu turingeliinga eni [pepá topu siker yambuma] kona puring.
Méle-takara kanúnele ui mulurum, ekupu naa molemú, penga takara topa wara-peú te aima lepa mindi pupa naa pora nilimáliinga wendu omba yu kolumba kupulanum-na pumba. Mana-yambu mare, male ui wendu naa upili Pulu Yili-ni kona molupa mindi puli bukna bi naa turum naa molemú yambuma-ni méle-takara kanili kanuku kene, ui mulurum ekupu naa molemú akiliinga-pe kelepa wendu ombá kene kanuku kene numanu pulele liiku mundungí.
Oliu Pulu Yili-nga “Tembu.” nilimú mele ‘Sika temba.’ nimbu tondulu mundupu piliirimulu yambuma [mindi] ekupu sika Pulu Yili-ni ‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nimbú.’ nirim ulu-pulele kapula liilimulu. Ui Pulu Yili-ni nirim mele aku-sipa pelemúko. Ui yu-ni nimba mele: “Enini-kene arerembi kolupu kene mi lepu nimbu mele: Na-ni ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nirindu ulu-pulele enini aima naa liingí.” nirim. Konana 95:11 Ulu ili ui Moses naa mulupili we pirim. Ui Pulu Yili-ni mulú ma mélema tirim kongun akili tepa pora sirim kene kóru mululi ulu-pulu akili pirim.
[Ombá yi Yesos Krais kanili-ni] ‘Yambu mare nanga yambuma molangi akiliinga ulu-pulu-kísima naa teku, eninga numanumanga ulu-pulu-kísima naa pepa kake tipili molangi.’ nimba oliunga pundu tonjumbandu oliunga nimba alko topa kolunjupa yunga memale onde linjirim. ‘Ulu-pulu kaíma mendepolu tingíndu numanu siku teku mulungí yambu-talape te wendu oku, na-nanu nokumbu talapena oku molangi.’ nimba yu-ni aku-sipa tinjirim.
eni-enini anju-yandu numanu monjuku mindi molai. Krais-ni oliu numanu monjupa kene oliunga nimba alko topa kulunjurum aku-siku yambuma numanu monjuku molai. [Ui kung kene mélema kalku Pulu Yili popu toku siring kene] murale piliipa kaí piliipa liirim mele Krais-ni oliu numanu monjupa Pulu Yili popu topa yunga kangiele turingele sirim akili aku-sipa piliipa liirim.
Ulu lupa-lupama ui wendu ombá kene “Wendu ombá.” nimba, nimba panjurum ulele wendu ombá enale piliipa kene ‘Wendu upili.’ nimbá. ‘Ulu wendu upili.’ nimbá ui mo topa pirim akili i-sipa mele: ‘Mulú-masele tirim mélema kene yandupa mélema pali méle akumanga pali yi tenga alsupa liipa tere lepa lipili. Kraisele méle kanumanga pali nukuli yili mulupili.’ nimbá.
Ulu wendu urum ima we wendu naa urum. ‘Ui aku tiring mele uluma yandupa temanima piliiku kene aku-siku naa teangi.’ nirimeliinga ulu ima wendu urum. Ui ulu akuma tiring kene Pulu Yili-ni enini arerembi kolupa kene topa kunjurum. Ekupu ‘Yandupa-yambuma kanuku kene aku-siku naa teangi. Aku-siku tingí kene tembu mele kanangi lip-lipi topu liipu ora sambu.’ nimba ‘Temani akuma bukna tonjai.’ nirimeliinga bukna tunjuring molemú. ‘Yandupa-yambu’ nikerale oliu molamili kolea pora nimbá enama wendu ombá yambu akumandu niker.
[Kangambulama kene moya-mélema liingí yambuma kene] akumandu nimbú nikerale i-sipa mele: Kang te-ni yunga lapanga moya-mélema sika liilimú, akiliinga-pe ui yu kelú kene lapanga kongun kendemande-yambu te mele molemú. Lapanga mélema pali sika yunga, akiliinga-pe yu kang kelále mindi molemú kene naa liilimú.