Moi apnikhan ke etu kotha koi dise karone apnikhan Moi pora shanti pabo. Etu prithibi te dukh pabo, kintu mon dangor koribi, Moi prithibi uporte jiti loise.”
Kintu utu rati te tai usorte Probhu ahi kene khara hoi kene koise, “Mon dangor hobi, kelemane tumi Jerusalem te Ami laga gawahi dise, tineka tumi Rome te bhi Ami laga gawahi dibo lagibo.”
Sabi, manu khan ekjon jothor bemar thaka manu ke chatai te ghumai thaka ke loi anise. Jitia Jisu taikhan laga biswas dikhise, tai jothor bemar manu ke koise, “Putro, mon dangor koribi. Tumi laga paap sob maph kori dise.”
Hoilebi, sorgodoth koise, “Bhoi na koribi Zechariah, tumi laga prathana huni loise. Tumi laga maiki Elizabeth pora ekjon chokra pabo. Aru tumi tai laga naam John rakhibo.
Kintu utu sorgodoth kotha kori kene maiki khan ke koise, “Bhoi na koribi, kele koile moi jani ase tumikhan Jisu ke bisari bole ahise, junke Cross te mari disele.
Kelemane taikhan sob Taike dikhi kene bisi bhoi hoise, kintu Tai joldi taikhan logote kotha korise aru koise, “Mon dangor koribi, Moi he ase! Bhoi na koribi!”
aru etu nisena James aru John, Zebedee laga chokra khan, jun khan Simon laga sathi thakise taikhan sob kineka iman maas dhuri bo parise koi kene asurit hoise. Jisu pora Simon ke koise, “Bhoi nokoribi; tumikhan etiya pora manu khan dhora jal hobo.”