Kilekoile manu laga khali ekta gaw he ase hoilebi alag-alag kaam hisab te bhag ase, kintu jiman bhag hoilebi gaw to ekta he ase; thik etu nisena Khrista bhi ekjon he ase.
Etu karone, Isor pora morom laga kaam kora to jani lobi: bisi dangor dukh Yehudi khan uporte girise, kintu Isor laga daya apuni khan nimite hoise, jodi apuni khan Tai laga daya hisab te thakile. Nohoile apuni khan ke kati phelai dibo.
Kilekoile apnikhan ke kun pora dangor bonai? Apnikhan logote ki ase juntu apnikhan ke diya nohoi? Tinehoile apnikhan ke sob diya ase koile, kele apnikhan to nijor pora paise koi kene phutani kore?
Jitia nashta kori loise, Jisu Simon Peter ke koise, “Simon Peter, Jonah laga chokra, tumi eitu khan pora bhi Moike bisi morom kore?” Peter Tai koise, “Hoi Probhu moi Apuni ke morom kora Apuni jane.” Jisu taike koise, “Ami laga mer khan ke khila bhi.”
Etu pichete Raja pora jowab dikene taikhan ke kobo, ‘Hosa pora Moi tumikhan ke koi ase, ki kaam tumi Moi laga bhai khan nimite korise, tumi Moi nimite he korise.’
Titia tai etu homoi te Peter laga theng nichete giri kene mori jaise, aru jitia jawan khan bhitor te ahise, taike mora paise, aru bahar te loijai kene tai laga mota usorte dabai dise.
Aru titia Saul hudise, “Apuni kun ase Probhu?” Aru Probhu jowab dise, “Moi Jisu ase junke tumi dukh di ase; pathor te theng marile nijor he jokhom pabo.”