Titia tai taikhan ke koise, “Apnikhan bhi jani ase, Yehudi manu dusra jati khan ke lok kora aru eke logote mili kene aha juwa kora niyom nai. Kintu Isor pora moike dikhaise aru koise kunke bhi letera aru sapha nai eneka nokobi.
Aru titia Saul hudise, “Apuni kun ase Probhu?” Aru Probhu jowab dise, “Moi Jisu ase junke tumi dukh di ase; pathor te theng marile nijor he jokhom pabo.”
Kintu utu gyaani chukri khan jowab dikene koise, ‘Amikhan aru apnikhan nimite bhi napuncha hoi jabo, etu pora to jai kene tel bikiri kora manu pora nijor nimite kini lobi.’
Etu pichete Peter pora Jisu ke kinar te loi jaise aru gali dibole shuru hoise, eneka koi kene, “Eitu khan Apuni pora dur hobo dibi, Probhu; eitu khan Apuni ke hobole nadibi.”
Aru sabi, ekjon korhi bemar thaka manu Jisu laga usorte ahise aru Tai age te matha jhukikena eneka koise, “Probhu, Apuni itcha ase koile, Apuni moike sapha kori bole paribo.”