Tümüde harü lakhit alala ike abuh kheaknü Thrünpuhnü alukhi ju isa le isa tsührübo yo ah; jumonü kheakü tümüpürü Thrünpuhnü nü ki thadünü, ju rhimoang.”
Muzhobah, nü kilim hande arükhi I müngühmühi luang, tümütüsho Thrünpuhnü I ki muzhode rhimodo, tüsho I suhdahde lah.” Apinü anihbuh ki thsungkih tüsho apinü ju lu.
Judüki kiulongthsüpuhnü Ziba ki tha, “Mephiboshet yo athrünkhi kheakü nü yo ah.” Zibanü tha, “Inü akin jihchoh; I tungpuh kiulongthsüpuh nü miki I mihmuzho ngüshang.”
Moabberü Ruthnü Noami ki tha, “Yimlurünü abahkhi himüdre mopü thsüde I thulu ching yüanü. Mihtsürü khürünü a I ki amuzho huhpü labah de lümlah.” Noaminü alo, “I tsah-a, Yüang,”