“Mi ci raan thäk kual kiɛ dɛl, kä bɛ jɛ luc kiɛ bɛ kɔak ni jɛ, bɛ thäk col kɛ thääk dhieec, kä mi ɛ dɛl, bɛ jɛ col kɛ det ŋuaan. Bɛ col, kä mi thilɛ jɛ duɔ̱ɔ̱r, ba raamɔ kɔak kɛ ɣöö cɛ kual.
Kä mi gäk naath ni thäk ikä, kiɛ muul kiɛ dɛl, kiɛ bi̱i̱, kiɛ kɛl ɔ ci bath ɔ rɛy nyinäkɛ, kä bɛ wee i̱, ‘Duŋdä jɛ mɛn,’ kɛn da̱ŋ rɛw bikɛ ben guäth palä. Ram mi wa kuɛth ɛ Kuoth bɛ määthdɛ culikä ni kä rɛɛw.
kä bɛ duer in cɛ la̱t cutdɛ rëp kɛ dhieec dhieecni kä bɛ thöp bööth palä, kä bi bööth palä dɛl cu thöp Kuoth, ala luur kɛ kui̱ dui̱rädɛ, kä ba jɛ cu palikä.
Cu Dhɛ̈-ki-yäth cuɔ̱ŋ ɛn wi̱ni, kä cuɛ Kuäär ni Yecu jiök i̱, “Nɛn ɛ, Kuäärä, bä kui̱c kɛl kä nyinkä diaal ka̱m nɛy ti can. Kä mi cä raan mac kɛ duɔ̱ɔ̱r, bä jɛ cuɔ̱lɛ ni kä ŋuaan.”