“Tel mi den: huu dah di fietful ahn sensabl sorvant weh ihn maasta kyan chros fi put im inchaaj a di ada sorvant dem ahn mek shuor seh dehn iit dehn fuud iin taim?
Den di king gwain seh tu dem pahn di rait, ‘Kom, unu weh mi Faada wehn bles; kom get di Kingdom weh di Laad pripier fi unu fahn wen ihn fos mek di worl.
Ih gwain gud fi dem, wen di maasta fain dem redy deh wiet fi wen ihn kom bak. Ah deh tel unu: di maasta gwain put aan wan iepran ahn mek dem sidong fi iit, ahn sorv dem ihnself.
Di Laad seh, “Lisn tu mi! Ah gwain kom wen yo no deh espek'ih —jos laik wen wan tiif kom iin pahn yo— ahn dah porsn bles fi chruu weh no deh sliip ahn weh kiip ihn kluoz wid im redy fi wier, so dat ihn no gwain hafy waak roun niekit ahn fiil shiem fronta di pipl dem.”
Ai nuo di tingz dem weh unu deh du. Ai nuo how unu lov di pipl dem ahn how unu no waahn stap chros iina mii. Ahn Ah nuo how haad unu work ahn how unu deh bier'op aanda aal unu sofarin. Ahn Ah nuo tu seh unu deh du muo now, an weh unu yuuztu du bifuor.